Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22. november 1921. August oli üks eesti rahvusliku skulptuuri loojatest. Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist. LOOMING 1857. aastal Tartus toimunud põllu- ja käsitöönäitusel võitis ta 5-rublase auhinna, kuhu oli ta valmistanud puust nõelatoosi. Augusti loomingusse kuulub üle saja portreebüsti. Väga harva müüs ta oma teoseid, tihti ta neid meelsasti annetas erinevatele kunstimuuseumitele või seltsidele. Rikkalik kogu tema töödest oli võimalik näha Vanamuise teatris, kuid kahjuks II maailmasõjas need hävinesid.
Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Kunstnikutee algus. Kodunt võõrsile Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta
Nicolo Michetti. Peeter I suri 8. veebruaril 1925. aastal. Veel Peeter Esimesest: Peeter I oli tänu üle 2 meetrisele kasvule ja erakordsele jõule äärmiselt võimuka iseloomuga. Peale selle, et ta oli uskumatult energiline ja tahtekindel võis ta olla ka uskumatult julm. Ta armastas piinamist ja need kes talle vastu hakkasid alastust ei leidnud, kaasa arvatud ta lihane poeg. Ta kirg asju teha sundis teda õppima laevaehitust, kellade parandamist, relvasepatööd, kingsepatööd, puunikerdamist ja hammaste väljatõmbamist. Ta oli iseõppija. Sellest hoolimata ei osanud ta hästi lugeda ega kirjutada. Teda huvitas merendus ja armastas lihtsaid toite ning talus hästi alkoholi. Talle meeldis tantsimine, tuli, arhitektuur, täringumängud, loto, gloobused ja loomad, eriti koerad. Jahti ta vihkas. Talle ei meeldinud magada suurtes ruumides, vaid ta eelistas väikeseid. Ta oli väga kehva tervisega oma pikkusest ja jõust hoolimata
August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta