Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid. on lühimaaline, siis nad liiguvad maas • Parasiidid- Parasiidid nõrgestavad lindu. Kui edasi pigem hüpeldes, siis on neil talvel parasiidid on kalla, siis ei pruugi lind nii raskem liikuda lumepeal. edukalt leida toitu. (Ei suuda oma poegadel viia) • Valgus- Puukoristajad on päevase • Inimmõju- Inimesed võivad langetada puid, eluviisiga, siis pimedas on neil märksa kus on linnupesad (nt koos raskem toitu hankida. munade/poegadega) ning samuti sihilikult • Tuul- Väga kõva tuulega võib pesad lõhkuda pesasid. puude otsast alla lennata ning samuti • Vastassugupool- Linnud elavad tavaliselt
Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks ei sobi lausokaspuumetsad. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid. Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit. Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos
Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates
metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. juuniks; 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates. ● Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. ● Kasutada mitmesuguseid feromoonpüüniseid. ● Kasulike putukate, nt sipelgad, säilitamine ja levitamine. ● Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). ● Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Kõigi aegade suurim üraskikahjustus maailmas oli P. Ameerikas, Briti Columbias levinud üraskikahjustus, kus 2007.a. ulatus kahjustatud pind 10 milj. ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks Denroctonus ponderosa, kes on
1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 4. Kasulike putukate, näit. sipelgad, säilitamine ja levitamine. 5. Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt.) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). 6. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai
1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 4. Kasulike putukate, näit. sipelgad, säilitamine ja levitamine. 5. Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt.) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). 6. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Negatiivset mõju metsale võivad avaldad ka mõned imetajad ja seda jällegi vaid juhul, kui nende arvukus on liiga suur. Üks olulisemaid neist on Põder. Põdra arvukus hakkas Eestis tõusma seitsmekümnendatel- kaheksakümnendatel aastatel. 1990. a
annaabi.ee 
