Bioloogia olümpiaad
leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel.
Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses.
Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning
kärarikkalt paarilisi püüdma.
Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd.
Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit.
Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel.
Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.)
Viud munevad kõik aprillis.
Olenevalt saagi rohkusest on pesas kas kolm-neli muna või kõigest üks-kaks.
Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva.
Enamasti otsib hiireviu saaki avaratel rohuväljadel ja viljapõlduldel vahest ka metsas.
Hiireviu sööb harilikult pisiimetajaid (hiired jne
annaabi.ee 
