● Seened elavad kõikjal biofääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist
Veekogu happelisuse suhtes on jõevähk eurütroopne: talub pH 7...10,2. Vähk on väga tundlik reostuse ja keskkonna füüsikaliste muutuste suhtes. Eriti pelgab ta huumus- ja konservantaineid, halvasti mõjuvad ka suured settekogused. Väga kardetavad on peened orgaanilised setted, mis muudavad veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees olevat hapnikku. Urgude ja varjepaikade ehitamise suhtes näivad jõevähile sobivat järsud liiva mergli või savisegused kaldaperved. Väga soodsad on puujuurtest läbipõimunud ja suuremate kividega ülekülvatud kaldaservad. Uru ehitab jõevähk kivide, puurontide või veetaimede juurikate alla. Sobivate varjepaikade vähesuse korral võivad vähid peituda ka lihtsalt veetaimestiku vahele või juhuslikult vettesattunud esemete alla [1, 2]. 4. Jõevähk ökosüsteemis Jõevähk toetab veekogu iseregulatsiooni, sest ta töötab ümber suure osa taimsest ja loomsest bioproduktsioonist ning selle lagusaadustest (detriidist). Taimestikku kärpides ja
magusamaks tehtuna või segus teiste mahladega. Viimastel aastatel on vähesel määral Eestist kasemahla varunud mõned väikesed välisfirmad. Nendest näiteks üks Itaalia päritolu firma on oma kodumaal turustanud Eesti kasemahla ehedana apteekides kui karget ja tervistavat Põhjala metsade nestet. Võimalik, et mingil sellelaadsel Eesti kasemahla turustamisel võiks olla Euroopas perspektiivi ka tulevikus. PUUDE JUURED JA OKSAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puujuurtest kasutati vanarahva poolt kõige sagedamini männi juuri. Punumiseks kisti peeni juuri noortest, liivasel maal kasvavatest männikutest. Juured kooriti ära ja jämedamad aeti lõhki. Punuti toorestest juurtest, tihti neid veel enne tulel kuumutades, et nad painduvamaks muutuksid. Juurkorve peeti ilusamateks ja paremateks kui vitskorve. Mõnikord on korvide valmistamiseks kasutatud ka kase juuri. Omaette hinnaliseks tarbematerjaliks loeti juurpuid. Juurpuuks nimetati seda osa
annaabi.ee 
