Igikeltsal on suur mõju jõgede tegevusele. Ta suurendab vee äravoolu, sest viimane ei saa pinnasesse valguda. Kui igikeltsa alal voolav jõgi kattub jääga ja vesi satub hüdrostaatilise rõhu alla, kummub jõejää küngastena üles ning vüljapääsenud vesi valgub laiali, muutes jõejää üha paksemaks. Tekib kattejää ehk tarõn. See nähtus on iseloomulik Siberi jõgedele. Igikelts lühendab taimede vegetatsiooniperioodi, soodustab soostumist ning ei võimalda puujuurtel tungida sügavamale pinnasesse, mistõttu puudel kujuneb vaid pindmine juurestik. Sellised puud ei suuda vastu panna tugevatele tuultele. Igikelts takistab loomadel urgude rajamist ja talveund. Igikeltsaaladel on väga raske raud- ja maanteede ning hoonete ehitamine. Viimased rajatakse vaiadele, maapinnast kõrgemale, et hoonetest eralduv soojus pinnast ei sulataks ja see laiali ei valguks 30)Biogeensed setted ja pinnavormid. Inimene kui geoloogiline faktor
kui orgaanilisi komponente ning mis toimib puujuurte tegeliku kasvuruumina, millesse tungivad ja asetuvad puujuured. Selline struktuur tagab ühelt poolt pinnase nõutava jäikuse ning teiselt poolt juurtele vajaliku vee liikumise ja õhuvahetuse. Tugipinnas paigaldatakse selliselt, et ta moodustaks tänavapuu juurestikule laiema kasvuala, mis ulatuks ka puud ümbritseva tänavasillutise alla ja võimaldaks puujuurtel nii laiuti kui sügavuti maasse tungida. Seega sobib tugipinnas tänavapuude istutamiseks kohtadesse, kus on arvestatav liikluskoormus või muu iseloomuga tallamiskoormus ning kõrge vibratsioonitase. Sellisteks kohtadeks on linnaväljakud, parklad, juurdepääsuteed, tänavate ja kõnniteede vahelised eraldusribad jm. Väga suure liikluskoormusega aladele (nt magistraaltänavate naabrusse) selliseid kasvupinnaseid siiski ei rajata. Tugipinnast ei vaja üldjuhul ka põõsad ning pargipuud.
annaabi.ee 
