Kask
suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes
suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva
sajandi jooksul üle raugaeaks. Või kas selline ellujäämine on üldse õnn? Et mõni
puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune
aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas.
Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad
puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks
kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete
toitainete pärast.
Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja
madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski
otsida rohkem madalsoodest.
Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte.