mistahes põhjusel kellelegi kasulik on, olgu see siis tootja või tarbija või hoopis keegi kolmas, siis tuleb asja vaadelda kui olemasolevat ja leida lahendused, et asi oleks turvaline, nii inimestele kui keskkonnale. Selle nimel ongi tehtud põhjalikke pingutusi seadusandluse loomisel, et küsimus saaks korrektselt reguleeritud ja kõigi osapoolte huvid mõistlikult esindatud. Praegu levinud GM liinid kannavad enamasti lisaväärtusena herbitsiidresistentsuse geeni või putukkahjuritele hukatuslikku Bacillus thuringiensis'est pärinevat geeni. Seega on need lisaomadused mõeldud eelkõige tootja elu mugavamaks tegemiseks, tarbijale midagi need juurde ei anna. Muidugi on geenitehnoloogiat abiks võttes põhimõtteliselt võimalik luua lõpmatul hulgal uusi organismiliine. Nende seas võib näiteks leiduda selliseid, mille abil saab toota suhteliselt odavalt väärtuslikke farmatseudikume, mis rikastavad toidulauda tavapäraselt väheesinevate
koogid, küpsised või koogi kaunistuseks. · Datlipalmist korjatakse datleid, mida edasi süüakse Eebenipuu Eebenipuu · Palisander, eebenipuu e. must puu, roosipuu · Kasutamine harva kasutatavad, ainult intarsiatöödel või harva esinevad luksulikud mööblid. Mahagon Mahagon · Kasutamine parem mööbel, pisiesemed, spoon, puidulõige · Äratundmine puit punase tooniga, ilusa tekstuuriga · Kahjustused putukkahjuritele vastupidav · Viimistlus lakitud ja poleeritud, et puidutekstuuri esile tuua Metsamassiivid · Kamerunis paiknevad suuremad metsamassiivid enamasti lõuna pool. Kamerun jääb kahe bioomi territooriumile: metsa ja savanni bioomi alale. · Kameruni põhjaosas esinevad savannile iseloomulikud taimed, mis liikudes lõuna poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. · Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga.
3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb: 1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks.
puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes
Harvendusraie Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietel saate, kujundades vastavalt metsa kasutamise eesmärkidele puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb
5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks.
metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut. Koorehaavandid tüvedel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda
vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubadakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses, Eesti metsa uuendamisel lubatakse kasutada nt, musta kuuske, serbia kuusek, keerdmändi jne.
on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind
GMOd kasutatakse põllumajanduses, sest see tagab suurema saagikuse, taimed on vastupidavamad kahjuritele ning külmale. Kõige enam on geneetiliselt muudetud sojauba, maisi, riisi, kartulit jne. Eestis on lubatud müüa GMO taimi, kuid põldudel ei kasva GMO taimi. Eesmärgid (näiteks): haigus- ja kahjurikindlus: putukad, viirused jne. resistentsus umbrohutõrjevahenditele (herbitsiididele) säilivusaeg toiteväärtus (vitamiinid, rasvhapped, jne.) Kuidas konstrueerida üht putukkahjuritele resistentset transgeenset taime? Transgeensete taimede tegemise puhul kasutatakse agro baktereid, mis viivad looduslikul teel ühe osa oma plasmiidsest DNA-st taimele. Seega saame agro bakteri geenid asendada meid huvitavate geenidega ja viia need taime rakku. Ja kasvatada sellest transgeenne taim. Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse. Võetakse cry geen bakterist, mis toodab putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik.
kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Hooldamine eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused, hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on:
o Kasv pidurdub – puu hukkub o Kahjustuste astme järgi võib kahjurid jaotada Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid Sekundaarsed kahjurid – asustavad nõrgestatuid puid Tertsiaalsed kahjurid – asustavad surnuid puid o Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi Okka ja lehekahjurid Tüvekahjurid Juurekahjurid o Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust Puuliigist Puu füsioloogilisest seisundist o Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid Eestis 63 liiki, 25 liiki metsandusliku tähtsusega Kuusekooreürask o Erinevad üraskliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab o Kuidas vähendada?
lehtpuu puiduürask). Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust: 1. Puuliigist - lehtpuud on üldjuhul vastupidavamad kui okaspuud, kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist – (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus)
5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine
(segakultuurid). 41 Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine
seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine
kase- kuuse ülepinnaliselt paiknevaidmetsakasvukohatüübile Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. segametsa mõju mullatekkeprotsessidele sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad Külvi eelised - lihtsam on soodsam kui puhtkuusiku mõju), uuemetsapõlve tekke. Puude olemasolu pole Odavam parem mehhaniseerida 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul on tagatud juurte normaalsem areng seenhaigustele. paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende ja raiejäätmetega tugevdatud suurem ja uuenemine kiirem rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja kokkuveoteedel
annaabi.ee 
