Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin
eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). 2. Entomophthoromycotina Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). 3. Zoopagomycotina Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota
Erinevalt eelnevatest seenerühmadest, neil ei ole viburiga eoseid, seega esimesed tõelised maismaa organismid. Suguline protsess: hulgatuumsed sugurakud ühinevad, areneb puhkeos (seigeos), millest idanemisel areneb eosla haploitsete eostega. Diploidne on ainult puhkeos. Kuigi seeneniit on rakkudeks jagunemata, esineb rakuvaheseini kahel juhul: sporangiumi kandja on seinaga eraldatud ja sugurakk on seinaga. Kaks klassi: Klass Ikkesseened (nutthallikulaadsed, putukhallikulaadsed (eos, mis langedes mitte putukale ajab välja väkese eoskandja, kus on sekundaarne eos ja nii kuni vajadusel 3 korda), loomhallikud, sõnnikuhallik jm) ja klass Juusseened (putukate pärasoole kommensaalid(?)) Hmk. Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega eosed seeneniidi keskele. Nad on obligatoorsed mükoriisa moodustajad elavad ainult koos
Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. 26. Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. 27. Selgrootute klassid/liigid. Eksamiküss! Taksonoomia: Riik Hõimkond (hmk)- klass (kl) selts sugukond (sgk) perekond (perek) - liik Näide :
annaabi.ee 
