elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub toitumisviisist. Rohutirts · Väikesed 1-2 cm pikkused · Külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga · Keha on kaetud kitiinkestaga. · Välisehitus: Tundlad Kombib ja tunneb lõhna
49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp.Rindmiku seljapoolel enamasti kaks paari tiibu, ees- ja tagatiivad, siseelundid tagakehas, hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Siselõugsetel on suu ja
soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel). Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus domesticus. Alamselts: Tirtsulised ehk lühitundlalised Caelifera Tundlad kehast lühemad. Heli tekitavad jala hõõrumisega vastu tiiba. Käristaja Psophus stridulus, täpiksitrs Tetrix bipunctatus. Selts: Nahktiivalised Dermaptera Nahktiivalised on keskmise suurusega (5 kuni 40 mm), saledad, saagi haaramiseks ja enesekaitseks kujunenud tangjate tagakehajätketega (cerci) putukad. Eesmised kattetiivad on lühikesed, tagumised lennutiivad pikad ning need volditakse kattetiibade alla pikisuunas kaks korda kokku. Teisel ja kolmandal tagakeha segmendil on mürginäärmed.
5.3. Miks aitas info isa metsaskäigu kohta perearstil diagnoosi panna? 5.4. Mis haigusesse võib veel nakatuda samal viisil kui borrelioosi? 5.5. Kes põhjustavad sügelisi? 5.6. Millised ämblikulaadsed loomad võisid rikkuda koogijahu? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 16 Peatükk 26. Putukate mitmekesisus Ülesanne 1. Kirjuta iga putuka nime (a-e) järele putukarühm, kuhu ta kuulub, ja selle lühike iseloomustus. a) Rohutirts. Putukarühm: … Iseloomustus: … b) Meemesilane. Putukarühm: … Iseloomustus: … c) Hallasääsk. Putukarühm: … Iseloomustus: … d) Lapsuliblikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … a) Kuldpõrnikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse
Esimene graafiku joon näitab järsku tõusu 2 päeva jooksul (algab 8. päeval, lõpeb 9. päeva lõpus). Teine graafiku joon näitab tõusu 4 päeva jooksul (algab 16. päeval, lõpeb 19. päeva lõpus). * Millisele küsimusele uurijad vastust otsisid? * Mida nad teada said? * Kuidas saab neid teadmisi kasutada äädikakärbseid laboris kasvatades ja kuidas igapäevaelus? --- 55 Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Liblikas areneb täismoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud liblika täismoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane liblikas muneb munad taimelehele. 2. Vastne (röövik). Munast koorub vastne, keda liblikatel nimetatakse röövikuks. See on pehme ussi meenutava kehaga, tal pole tiibu ega tundlaid. Vastne toitub taimelehtedest ning kasvab, kuni on valmis nukkuma. Kasvades peavad nad mitu korda kestuma. 3. Nukk. Mõne nädala või kuu aja pärast vastne nukkub. Nukk ei liigu ega toitu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
