samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6 I astme metsaseire vaatluspunktid (Joonis 3) asuvad 16x16 km ruutudel. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Seirefoorum, 2011). Joonis 3. Esimese astme metsaseire vaatluspunktide skeem. (E. Asi, 2011).
metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust. Erinevaid häiringuagente on kirjanduses palju käsitletud, kolme suurimat: tule, tormi ja putukakahjustusi on uuritud palju. Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis näiteks lageraie korral on mingil määral võrreldav tormikahjustustega metsas. Erinevates metsatüüpides esinevad ka erinevat sorti häiringud. Kuivades metsades võib probleemiks olla tuli, märgades aga näiteks üleujutused ja tormid. Häiringud ei ole ainult halvad, need võivad olla olulised metsa uuenemisele kaasaaitajad. Iga häiring või häiringute kombinatsioon annab tõuke mingile kindlale metsa arengu suunale,
annaabi.ee 
