INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE
Munad ja nukud keemilisele tõrjele ei allu ning mardikaid
on raske sel viisil kontrollida. Vastsete tõrjumine aitab kahjustada ka tervet populatsiooni,
mistõttu resistentsed mardikad peavad paarituma mitteresistentsetega ning kogu populatsiooni
resistentsuse tase niimoodi langeb.[4]
Erinevad kogemused on näidanud, et kui keemilist tõrjet teha õigeaegselt, on võimalik
kõikidest mardikatest lahti saada. [7]
Eestis on saadaval palju erinevaid pestitsiide, näiteks: ,,EI putukakahjuritele", ,,Cyperkill 250
EC", ,,Kestac 50" ja ,,Karate Zeon".[6] Kui nagu kõigil pestitsiididel, on neil oma mõju lisaks
mardikatele ka loodusele ning inimestele, mistõttu tuleks nende kasutamisel hoolega järele
mõelda.
3.3 Riik ja tõrje
20. sajandi lõpul oli kartulimardikas karantiinne mardikas ning igast leiust tuli teatada
taimekaitseinspektoritele. See riiklik säte tunnistati aga 2002. aastal kehtetuks, mistõttu on
nüüd kartulimardikad iga inimese eraprobleem