Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Püsilille peenra väetaine - sarnased materjalid

väetis, lille, mults, kompost, mikroelemendid, väetamine, väetusplaan, rodo, kogemata, usin, püsikuid, kompleksväetis, pidage, fosfor, aianduskool, haljastuse, osakond, koostaja, allar, mitmekesine, sedavõrd, silmal, vaatlemiseks, aeda, gigandid, häda, alustama, sirguma, lühikese, kiireks, viljakat, niisket, hiiglane, hale, vaatepilt, taimele
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Piisab kergest ilulõikusest, multsi lisamisest ja 8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad

Ilutaimede kasutamine
58 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda.

Aiandus
22 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

.…..lk.90 8.1. Multšide liigid …………………………………………………………………………………..lk.90 8.2. Erinevate multšide kasutamine ……………………………………………………………...lk.91 8.2.1. Multšide kasutamine puude istutamisel ………………………….……………… lk.93 8.3. Multšitud pindade väetamine ………………………………………………………………..lk.95 8.4. Multšide mõju ………………………………………………………………………………….lk.95 8.4.1. Peenravaiba kasutamine multšikihi all ……………………….……………………lk.96 8.5. Multšide kvaliteet ……………………………………………………………………………...lk.97 9

Aiandus
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun