Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat b. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat c. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral d
Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21
mille surve- ja tugevusnäitajad on sarnased.Materjalide põhilised tugevus ja plastsusnäitajad tõmbel määratajse katselisel teel mõjuva jõu ja pikenemise (deformatsiooni) või pinge ha suhtelise pikenemise kaudu. Kasutatakse kindla kujuga katsekehi. Löökpaindeteim- Ootanatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindel võib võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Soon toimib kui pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist. Katse tulemused:Tõmbeteim Löökpaindeteim :Materjal: Teras S355 Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemp C soone tüüp KU või KV J . Purunemispin
Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 2.Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3.PVC.PA tähendus ja kasutamine Pilet nr.4 1. Materjalide omadused. Füüsikalised , mehaanilised, tehnoloogilised ja talitlusomadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid
suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete, sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm . Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad
konstruktsioonielemendi tugevusarvutustes tagab selle ohutu töö staatilise või sujuvalt muutuva koormuse korral. Lisaks võib konstruktsioonile mõjuda löökkoormus, mis võib hapralt purustada detaili. Ootamatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Kokkuvõte/järeldused: Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Teras, saavutades tugevuspiiri hakkas venima ning tekkis nn kael. Komposiitmaterjalid seevastu purunesid üsna kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist.
tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest, söötmis- ja pidamistingimustest, stressist ja haigustest. Temperatuur Muna koaguleerumistemperatuur on 57 °C. Terve kanamuna võib jahtuda ilma külmumata -1...-2 °C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril -3...-4 °C viib külmumise järel muna purunemisele. Munas toimub ka gaasidevahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 °C temperatuuril ja 80% suhtelise õhuniiskuse juures kaotab kanamuna iga päev 0,015 g vett (ca 0,25% muna massist). Kuidas tekib muna Nimelt mängib muna tekkeprotsessis katalüsaatori rolli valk OC-17. Munakoor koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Koore tahkes osas leiduv valk OC-17 haarab
Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente eosed on suhteliselt suured ning pigem on ärritava või allergilise toimega limaskestadele ja hindamisteedele. Eosed mõjuvad orgaanilise tolmuna, mis tekitab köha, silma-, kurgu- või ninaärritusi. Niidistik ja viljekehad on
Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist. Nii suurt objekti on tavaliselt keeruline teha, kuna nii suure savi põletamine tahab palju ruumi ning on suur oht purunemisele. Tööl puudub nägu (anonüümsus), kuid allpool olevad koera skulptuurid tasakaalustavad objekti. Pääsuke kasutas oma head värvikompositsiooni ka abstraktses kunstis, näiteks pääsukese tiib. Maal kaugelt mõjus kui tundmatu osa, kuid lähemalt vaadates mõistsid millega tegu. Pääsuke kujutas teatud esemeid/osi lähedalt, näiteks ,,Maastik rahvarõivaga". Ka selles töös oli ta justkui välja lõiganud kleidi ja selle eraldi välja maalinud
1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal
ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A%(suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Katkeahenemine Z% Löökpaindeteim Konstruktsioonile võib mõjuda löökkoormus,mis võib hapralt purustada detaili.See on üks ohtlikemaid konstruktsioonide purunemise viise.Katsetamine võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toestatud teimiku purustamises löökpendliga,määrates töö,mis kulub teimiku purustamiseks. Kasutatakse kahe soonekujuga teimikuid: *V-kujuline soon profiilinurgaga 45kraadi,sügavus 2 mm,soone ümarusraadius 0,25mm *U-kujuline soon,sügavusega 5mm,soone põhja ümarusraadius 1mm. Katsetamine toimub löökpendliga. Kõvadusteimid Kôvadus on materjali vôime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
millised inimesed kellelegi meeldivad. Suhted vanemate ja sõpradega on rasked aga suhted vastassooga võivad olla veelgi keerulisemad. Veel ei teata mis on päriselt armastus ja arvatakse, et kahe inimese vahel, kes üksteisele lihtsalt meeldivad on kohe suur armastus. Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollaksegi masenduses. Kuid kui see staatus muutub tõmbavad mõned ikka ringi ega mõtlegi suhte hoidmisele. Ning eneserikutud suhte purunemisele järgneb masendus ja enesehaletsemine. Noorte suur mure on kindlasti ka nende välimus. Vahel pingutakse meigiga liiga üle ise arvates, et olevad nüüd jube ilusad. Ka poistele ei meeldi paksu krohvikihiga tüdrukad ja kõik teavad seda. Aga ikkagi muidu normaalse näonahaga tüdrukud teevad seda. Suur mure on ka riided. Vanematelt nõutake tohutuid summasi, et saaks osta omale kalled firmariideid. Ja kui sellist võimalust ei ole on jällegi uus mure juures.
plastsuse omadustele? Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni. Tugevus ja plastsus vähenevad, et neid oleks parem katsetada. 7. Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm? Rm võib hapra materjali korral pidada tugevuspiiriks. Plastse materjali tõmbeteimil iseloomustab ta vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile mitte aga purunemisele. Seetõttu võetakse konstruktsiooniarvutustes tõmbetugevuse Rm väärtusi aluseks ainult habraste materjalide korral. Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri. 9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks? Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab aset hapra materjali purunemine siis surveteimil saadud materjali tugevuspiir on üldiselt palju suurem sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11
9. Metallsulamite plastsuse na"itajad, ta"his ja m66teuhikud. A - katkevenivus, Z - katkeahenevus. 10. Metallsulamite va"simustugevuse ta"his ja m66teu"hik. 6-1 [N/mm2] 11. Teraste ta"histuse p6him6te EVS-EN ja"rgi. EVS-EN -- ta"hed ja numbrid. Esimene ta"ht na"itab terase kasutusala, ja"rgneb number, mis na"itab min. voolavuspiir, ta'iendava ta' hisena purustustoo ta'his. 12. Mis on ku'lmhapruse la'vi, selle ta'his? Temperatuur millest alates materjal kaldub haprale purunemisele. [Tkhl]. 13. Laagriterastele esitatavad n6uded, keemiline koostis ja termotootlus. Suur HRC ja va'ga u'htlase mikrostruktuuriga. C = 0.95-1.2%; Cr = 1.3-1.65%. Termotootlus: karastamine 6lis + madal noolutus (t'=150-170'). 14. Vedruterastele esitatavad n6uded, koostis ja termotootlus. K6rge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Ta'htis on ka va'simuspiir. C = 0.5-0.8%; Cr = 0.2-1.0%; Ni = 1.4-1.7%. Termotootlus: karastamine 6lis (vees) + kesk noolutus (t'=410-520') 15
on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud eksl ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varra N/mm2 820 N/mm2 Student Response A. Esimesed vardad Student Response B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral s C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat Score: 0/3 19. Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response A. Jah B
2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kuju muutused säilitada 3. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju 4. Materjali võime vastu panna prao arengule 5. Materjali võime purunemata taluda koormust Küsimus 10 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on omane sitkele purunemisele? Vali üks või enam: 1. Prao areng ei ole kiire ja kulgeb enamasti plastsete deformatsioonidega 2. Prao arenguks kulutatakse palju energiat 3. Sitke materjal ei ole nii tundlik pingekontsentraatoritele, kui habras materjal 4. Pragu on võimalik tuvastada rutiinkontrolliga, kuna prao areng on aeglane Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida tähistab T50? Vali üks või enam: 1. Energiat, mis kulub -50 °C juures detaili purustamiseks 2
kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. Score: 0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student Response Feedback A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel C. polümeeri termilisest stabiilsusest D. kuumuskindlusest Score: 0/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student Response Feedback A. õhurõhust B. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest C. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist D. vormimismeetodist E. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) Score: 3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student Response Feedback A. soojuspaisumine B. venivus C. viskoossus D
A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri termilisest stabiilsusest C. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel D. kuumuskindlusest Score:3/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student ResponseFeedback A. õhurõhust B. vormimismeetodist C. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) D. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest E. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist Score:3/3
1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine εu. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera- se 0,2% kontrollpinget f0,2, millele vastav terase plastne deformatsioon on 0,2%. Terase kasutatavuspiiri raudbetoonkonstruktsioonis määrab ära tema voolavuspiir (voolavustugevus), sellest suurema pingega kaasneb konstruktsiooni purunemisele (või kasu- tuskõlbmatuks muutumisele) viiv pragude arenemine Armatuur peab enne purunemist olema suuteline arendama küllalt suurt plastset deformat- siooni (olema küllalt veniv). See tagab armatuuri ja betooni koostöö kandepiirseisundis ja väldib konstruktsiooni hapra purunemise (malmarmatuur puruneks niipea, kui selle pinge saa- vutab tõmbetugevuse, betooni survetugevus jääks seejuures lõpuni kasutamata).
"Indrek on tema pärast kakelnud, on tahtnud tema ja iseenda au kaitsta. See tegi Karini südame hoopis pehmeks, meele peaaegu härdaks. Aga ühes sellega ta tundis ka veidikene rõõmu ja tänulikkust Paralepa vastu, et see teda autos suudelnud, sest nõnda sai Karin teada, et Indrek ikka veel teda armastab. Just nii, Indrek armastab teda, sest Karini arvates oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus." Kõige suurema tõuke abielu purunemisele andis aga Indrek, olugi, et Karin oli see, kes pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna Karin andestas talle ja oligi tema lunastuseks.
(sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koorm ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 Student Response A. Esimesed vardad B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. B. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat D. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral Score: 3/3 19. Kas külmhapruslävi on jääv suurus?
tugevusomadused: - voolavuspiir - tõmbetugevus c. Surveteim- Surveteimiga määratakse metallide korral samad tugevusomadused, mis tõmbeteimigagi: - voolavuspiir - survetugevus d. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: e. Löökpaindeteim - Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises. f. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: g. Väsimusteim - Metallide väsimusteimid on regelementeeritud: ●tõmbe-surve, painde ja väände korral ●pingetsüklite ja deformatsioonide korral ●pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral ●kõrge- ja madalatsüklilise väsimuse korral 5
ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2 Student Response A. Esimesed vardad B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18 . Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat B. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat D. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. Score: 3/3 19 . Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response A. Jah B
- painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Võib esineda V - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud element puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) (vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid
tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks
materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendama kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid põhinevad kõvast materjalist otsaku surumisel auritava maperjali pinda.
Mitmeastmelistel: täielik kaotus. koguülekandearv, kasutegur 5 Loetlege seadme või selle elemendi peamised 26 Hõõrdülekanne (skeem) ja selle iseloomustus. töövõimekriteeriumid. ……… ++ Ülekandearv. ..……………….. ++ Tugevus-masinaelemendi võime vastu panna Pöördemoment kantakse üle hõõrdeõuga Fn siledapindsele purunemisele ja plastilisele deformeerumisele,jäikus- hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad keha omadus väliskoorumuse mõju elastselt mitte rattad olema teineteise vastu jõuga Fk. + lihtne konstruktsioon ja deformeeruda ,kulumiskindlus-masinaelemendi omadus hooldus, müratu töö, sobiv kasut, variaator – suur koormus
Fe=k*delta l (k=jäikus, l=teepikkus) 14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta. Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone. Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele. 15. Tõmbekatse, kalestumine. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Kalestumine-materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähendamine korduval voolavuspinget ületaval koormamaisel.Materjal muutub hapramaks. 16. Varutegur, lubatav pinge, piirpinge, arvutuslik pinge.
tegemist Hooke’i kehaga. Elastse piirkonna lõpu määrab tinglik voolepiir – pinge, mille juures tekib küllalt suur jääkmoone. Suurte moonete korral, mis väljuvad kirjeldatud mudelite raamidest, hakkavad mõlemad mudelid käituma ühesuguselt. Nimelt ka ideaalselt elastoplastne metall kalestub ja tema vastupanu deformeerimisele suureneb nagu kalestuval elastoplastsel metallilgi. Proovikeha käitumine tõmbel ja survel hakkab erinema. Purunemisele vastavat proovikeha keskmist jääkmoonet nimetatakse katkevenivuseks, mida kasutatakse materjali plastsuse karakteristikuna. Konstruktsiooni tugevusprobleemide lahendamisel peab tundma materjali mehaanilisi omadusi, mida iseloomustavad: a. Elastsuskonstandid E, v, G, mis iseloomustavad materjali käitumist Hooke’i seaduse kehtivuse piires b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse kehtivuspiire
ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestvustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad
ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestvustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad
Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu. Booraks ja boorhape on nimetatud räbustites baasiks, fluoriühendid on metallpindade oksiidikilede täiendavateks lahustajateks. Räbust kantakse jootekohale pulbrina-, kondenseeritud vesilahusena- või pastana. Jooteliidete defektid Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel.
mise ajal; avariiolukord, näit tulekahju, plahvatus, kokkupõrge. 2.2 Piirseisundid Üldkäsitlus Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piir- seisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Kandepiirseisundi määravad konstruktsiooni purunemise või kandevõime kaotuse põhjus- tavad kahjustused. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kande- piirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle sei- Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 11 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ sundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutami- seks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid:
Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
variseda või kasutatakse monteeritav. Viimasel juhul terminoloogia. 3. 19 Projekteerimisel kasutatavad ole konstruktsiooni töö enam materjali voolamisega tähtsamad terminid. 4. võimalik. Arvutuslikult võib ristlõikes. Koormustega seotud piirseisund olla määratud Vastandsituatsioonina terminoloogia. 5. Materjali ükskõik millise plastsele purunemisele omadustega seotud arvutusolukorraga. vaadeldakse nn habrast terminoloogia. Kandepiirseisundi purunemist, mis esineb 6.Geomeetriliste määravad konstruktsiooni habraste materjalide (betoon, mõõtmetega seotud terminid. purunemise või kandevõime müüritis jt) puhul. Tehakse Tähiste kasutamine toimub kaotuse põhjustavad vahet hapra- ja normaalse-
Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metallmaterjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Joonis 7. Löökpaindeteimikute kuju 8 Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik.
Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut
Põleti õige liikumiskiirus; Varda õiged liigutused. Põleti õige pendelduse ulatus; Põleti pea õige kalle keevitatava materjali suhtes ja keevituskaare pikkus. 15 Vead, mis tekivad volframi osakestest. Volframi osakesed keevitusõmbluses on defektid. Nad viivad pragude tekkele. Volframi osakesed alumiiniumi sees viivad juba materjali purunemisele. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku keevitusvanniga, siis keevitus- vanni satuvad ka volframelektroodi tükikesed. Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku lisamaterjali vardaga, siis volframelektroodi tükid kleepuvad varda külge ja sealt edasi satuvad koos vardaga keevisõmblusesse. Kui keevitamisel alalisvooluga ( - miinus elektroodis) toimub volf-ramelektroodi ülekoormus, võib elektrood puruneda ja tükid satuvad keevisõmblusesse.
esiumi sulamid Hõbe ja hõbedasulamid L L S L S L E E TÄHISED: S-soovitatakse; E-ei soovitata; L-lubatakse. Nb! Erinevatel jootemeetoditel kasutage vajadusel erinevaid joodiseid ! Jooteliidete defektid: Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb
sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus (katkevenivus A ja katkeahenemine Z) ning sitkusnäitajad kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruse temperatuurile e. külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel iga kümnendik protsent süsinikku tõstab külmahaprusläve T50 20 °C võrra ja laiendab sitkelt purunemiselt haprale purunemisele ülemineku temperatuuri intervalli. C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojajuhtivus ja mõningad magnetilised omadused. Mangaan ja räni Räni lahustununa ferriidis tõstab terase voolavuspiiri, mis aga omakorda halvendab terase külmdeformeeritavust. Mangaan tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud kuumahaprust kõrgetel temperatuuridel.
esiumi sulamid Hõbe ja hõbedasulamid L L S L S L E TÄHISED: S-soovitatakse; E-ei soovitata; L-lubatakse. Nb! Erinevatel jootemeetoditel kasutage vajadusel erinevaid joodiseid ! Jooteliidete defektid: Igasugused defektid jooteõmbluses nõrgestavad ühendust ja võivad viia selle kiirele purunemisele. Jooteliite põhidefektideks oleks: õmbluse väike tugevus-, joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine-, räbupesad õmbluses-, joodise vallid, õmbluse boorsus-, praod õmbluses-, põhimetalli läbipõlemine ja sulamine-, nihkumised ja põikumised jooteõmbluses. Õmbluse väike tugevus tekib peamiselt kahel põhjusel: joodise halval märgamisel ja halval lõtku langemisel. Metallipindade halb
vastu keret. Pöörispump tuleb enne käivitamist täita veega. Kuivalt ei tohi pöörispumpa käivitada isegi lühiajaliselt, kuna tihend vajab määrimist. Enne käivitamist tuleb avada imi ja surveventiil. Peab meeles pidama ,et pumba tootlikkuse vähenemise kasvab pumba surve ja tarbitatav võimsus järsult. Seepärast ei tohi töö ajal sulgeda pöörispumba survepoole ventiile. See võib viia mootori ülekoormusele ja torustiku purunemisele. PROPELLERPUMBAD Propellerid valmistatakse pronksist või roostevabaterasest. Pumba kasutegur on 75-80 % Üldjuhul arendavad nad väga suurt jõudlust ja väikest rõhku. Q= 0,1- 30 m/ s ja p= 8- 12 m.vee sammast. Laeva sõukruvi on ka propellerpump. Propellerpumpa võib vaadelda kui torusse asetatud laeva sõukruvi. Propellerpumbad on eriti suure eripöörlemissagedusega labapumbad
Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune, vaid jämenevad. Mida laiemaks on läinud proovikeha, seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Dünaamilisel koormamisel muutub jõud suure kiirusega.Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim. Seda protsessi, mis lõpeb purunemisega, nimetatakse väsimuseks. Metallide väsimusteimid on kasutuses: ●tõmbe-surve, painde ja väände korral ●pingetsüklite ja deformatsioonide korral ●pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral ●kõrge- ja madalatsüklilise väsimuse korral
[ ] ReH Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle ka lõikearvutuseks. [S] Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid
ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lihkumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist 13
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur :
kujuteguri muutusest (suuremad liivaterad on suurema ümarusraadiusega). Abrasiivosakeste ja materjali kôvaduse suhe (Ha:Hm) môjutab kulumise mehhanismi ja erosiooni kiirust. Sellest tuleb pôhjalikumalt juttu edaspidi erosiooni mehhanismi kir- jeldamisel. Abrasiivosakeste dünaamiline tugevus ( Ra) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Abrasiivosakese purunemisel osa tema kineetilisest energiast kulutatakse purunemisele. Seepärast erosiooni kiirus väheneb pommitamisel nôrgema abrasiiviga. Abrasiivosakeste kuju (M) môjutab oluliselt materjalide kulumist juhul, kui abrasiivi kôvadus on suurem materjali kôvadusest. Sel juhul teravate nurkadega abrasiivosakesed kulutavad rohkem kui ümarad abrasiiviterad. Temperatuuri ( T ) osa kermistete kulumiskiirusele on praktiliselt uurimata. On leitud, et maksimaalset kulumiskindlust hôôrdumisel omavad kroomkarbiidsed kermised 600-800 oC juures
o. Mn korral Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate 1,65% ja Si korral üle 0,5%). määramise põhiline meetod. Legeerivate elementide mõju terastes Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada avaldub eelkõige järgmises: selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku süsinikusisaldust terastes, purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, purustamiseks. - nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel
1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera- se 0,2% kontrollpinget f0,2, millele vastav terase plastne deformatsioon on 0,2%. Terase kasutatavuspiiri raudbetoonkonstruktsioonis määrab ära tema voolavuspiir (voolavustugevus), sellest suurema pingega kaasneb konstruktsiooni purunemisele (või kasu- tuskõlbmatuks muutumisele) viiv pragude arenemine Armatuur peab enne purunemist olema suuteline arendama küllalt suurt plastset deformat- siooni (olema küllalt veniv). See tagab armatuuri ja betooni koostöö kandepiirseisundis ja väldib konstruktsiooni hapra purunemise (malmarmatuur puruneks niipea, kui selle pinge saa- vutab tõmbetugevuse, betooni survetugevus jääks seejuures lõpuni kasutamata).
annaabi.ee 
