ütlesid nad, kui nad aga olid koju jõudnud, pani väike siil magamistoas tantsima, kõik siilid arvasid, et ta on hulluks läinud, kuid väike siil hüüdis, milleks osta nõelu, me oleme ometi siilid, nõelu on meil viiekümneks aastaks, siilid vaatasid üksteisele otsa, hakkasid naerma, ja grammofon hakkas mängima ja mängis kevadeni. SIILI SILMAD Mart Raud Kena kuusikuäär. Kevad soojendab nägu, kui istun siin kivil, kus purukuiv rägu tuulemurruga väänatud kännu najal umbtihkeks on vajunud talveajal. 15 Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn. SIIL
Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis. Leedu-Läti piiri ausalt öeldes ei mäleta, nii enesestmõistetavaks on muutunud passi viibutamine.Erinevaid riike panime tähele sellega,et üha hallimaks ja igavamaks läks arhitektuur .. Ilm oli soe ja loodus purukuiv, viimast korda lasti meid pissipeatusele Lätis Gauja jõe lähedal. Järgmine peatus oli juba Eesti piir- Valga. Tony oli lahkumispalavikus, tema oli see, kes esimesena bussile järele lehvitas. Tegime Valgas ka lõpuks ära oma grupipildi- varem nagu kuidagi ei saanud! Nägemiseni, Tony! Tartus toimus suurem kolimine, Kesk Eesti rahvas korjas oma kodinad kokku.Tähelepanuväärse seigana seisid Kanni igikadunud jalgrattapedaalid kenasti
annaabi.ee 
