Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 %
· Keskmine temperatuur: 480 C · Ööpäev: 117 Maa päeva · Aasta pikkus: 225 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Kui sa oleksid seal, näeksid sa Päikest ja tähti tõusmas läänest ja loojumas itta. Kuid sa peaksid Veenusel vastu ainult mõne sekundi- kuum tihe atmosfäär on surmav. Ta põletaks su ära 480 C kuumuses, suruks sind 90 korda tugevamini kui õhurõhk Maal, lämmataks su süsihappegaasiga ja lahustaks su väävelhappes! Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 12 756 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-89 C kuni +58 C · Ööpäev:24 tundi · Aasta pikkus: 365 päeva ja 6 tundi · Kuude hulk:1 (Kuu) Maa on eluplaneet. Elusolendeid ei ole kuskil mujal veel leitud. Maa ja selle
siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem, kui 150 l keevat vett sekundis. Maa Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Haukadaluris Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. KOKKUVÕTE Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Saar koosneb enamasti 400600 meetri kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Nende SKP on 33051 dollarit elaniku kohta. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige
lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Marss
annaabi.ee 
