Vulkaanid (referaat)
Et need ained kanduvad tavaliselt kraatrist kaugemale kui jämedam materjal,
lasuvad nad koonuse jalamil, kuna jämedam materjal kuhjub kraatri vahetusse lähedusse 40-
kraadise ja suuremagi nurga all. Sellest tulenebki kihtvulkaani nõlvade tavaliselt veidi nõgus
kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad
4
tekkida võimsad koonusmäed või ka keerulisemad vormid, mis võivad häirida purskavaaine
liikumist.
Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad
(näiteks Kilimanjaro). Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja
jätta Island (Hekla ja Askja), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma
täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid.
5
3. Vulkaanipursked