Keskaeg kokkuvõte
Väike-Aasias Bütsantsi keisri võim säilitati.
Tugevdati sõjaväge ja alustati uusi rünnakuid. Kui türklased-seldzukid olid XI alistanud suure
osa islamimaadest siis tungisid nad ka Väike-Aasiasse. Purustati Bütsantsi vägi. Hakkasid
toimuma ristisõjad. 1216 taastati keisrivõim Bütsantsis, aga hiilgus ei taastunud. XIV
tugevnes Türgi riik. 1453 Bütsantsi riigi lõpp.
Keiser piiramatu võimuga, kristuse asemik, võis ainukesena kanda purpurrüüd ja kirjutada
purpurtingiga, teda nimetas ametisse armee, senat ja rahvas, alguses ei olnud päritav võim,
keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh
Senat aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile
Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid,
Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid
väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki.