Rahvas nõuab Barabase vabastamist Pontius Pilatus; "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." "Ecce homo!" Johannes; "Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd." Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilatus ütles neile: "Ennäe inimest!" " "Ecce Homo!" = "ennäe inimest!" Click to edit Master text styles "Ecce Homo!" Second level Tizian. Third level Ecce homo. Fourth level Fifth level Dublin. Click to edit Master text styles Second level Third level Caravaggio. Fourth level Ecce homo
1. 15 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195. 16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele kangastele oli Rooma naiste riietus hoopis värviküllasem ja kergem kui meestel.20 Palju tähelepanu pöörasid moedaamid soengule. Kui juuksur-orjatar ei tulnud tööga küllalt hästi toime või tegi perenaisele soengu korrastamisel valu, siis suvatses perenaine teda
,,Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195). Pärast õhtustamist joodi lahjendatud ja maitsestatud veini ning joojatele pandi kaela lillevanikud. Ka riietusega said orjapidajad oma rikkust rõhutada nimelt mida kallimast materjalist tooga (tooga kattis lihtsat sõrgitaolist tuunikat ja oli vaba kodaniku tunnusmärk), seda paksem rahakott. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult sai teistele oma jõukust näidata ka orjade arvuga, kes saatsid isandaid sõitudel, hoolitsesid emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees 4 õpetada oma lapsi, täita sekretäri kohustust ning kirjutada isegi kõnetekste (kuid orjadest lähemalt juba järgmises peatükis). ORJAD Orje oli eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga: nad võisid olla kõrgeltharitud kreeklased või
tavaks tituleerida ladinakeelse sõnapaariga "Ecce homo!" (Ennäe inimest!): Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd." Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilatus ütles neile: "Ennäe inimest!" Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: "Löö risti! Löö risti!" Pilatus ütles neile: "Võtke ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!" Tizian. Ecce homo. Dublin. Caravaggio. Ecce homo. Genova. Itaalia. Üks õnnestunumaid "Ecce homo!" pilte on veneetslase Tiziani (u.1480-1576) õlimaal (praegu
stseeni, mida on tavaks tituleerida ladinakeelse sõnapaariga "Ecce homo!" (Ennäe inimest!): Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd." Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilatus ütles neile: "Ennäe inimest!" Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: "Löö risti! Löö risti!" Pilatus ütles neile: "Võtke ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!" Tizian. Ecce homo. Dublin. Caravaggio. Ecce homo. Genova. Itaalia. Üks õnnestunumaid "Ecce homo!" pilte on veneetslase Tiziani (u.1480-1576) õlimaal (praegu Dublinis), millel