pt.lk.177) Tavaliselt on Kiir tubli poiss ja ei satu jamadesse, aga oma venna ristimisel, kuhu ta kutsus ka Tootsi hakkavad nad koos veini jooma ,,Siis läheb pudel Kiire kätte, kes vähehaaval joob, see-eest aga mitu korda järgemööda võtab. Natuke aega seisavad sõbrad veel püsti, istuvad siis lumme ja toetavad seljad vastu maja seina"(pt.8.lk.189) Kiir on aga väga hädise tervisega ja hädaldab palju,nii ka päev pärast Tootsiga purjutamist ,,Viimane toetus peaga vastu sauna nurka ja ähkis ja puhkis, nagu oleks ta enda ülesandeks teinud sauna sel kombel ümber lükata."Mis viga?"küsis Toots ,,Süda läigib," vastas Kiir. (15.pt.lk.227) ,,Kiirel on küll ka koolis voodi, aga punajuukseline mees magab enamasti kodus, sest magamistoas on külm, ja kehva tervisega poiss võib enese ära külmetada"(25.pt.lk.291) Vahest püüab Kiir ka Tootsile meeleheaks olla, kuid siiski jääb ta Tootsile vihavaenlaseks
ja muid pinnavorme, näiteks riigi kõrgeimat mäge Olümpost ja Pindose mäestikku. Mulla ja selle viljakuse kirjeldus oli samuti olemas, mille järgi sain aru, et Kreekas on ülekaalus väheviljakad punamullad. Põlluharimine on võimalik rannikualadel ja jõgede ümbruses, kus leidub ka savi- ja liivsavimulda, sellepärast on need piirkonnad rohkem asustatud kui teised. Mind üllatas raamatut lugedes see, et Kreeklased vaatavad purjutamist halva pilguga. Kuigi kreeklased on tuntud veinisõpruse poolest, sain teada, et tegelikult on joobes olemine seal suur häbimärk. Austatakse inimest, kes teab oma piiri ja suudab juua veini vaid maitse ja naudingu pärast ning lõpetada enne purju jäämist. Samuti oli minu jaoks suur üllatus see, kui suur on perekonnas mehe võim. Näiteks mees valis isegi välja, millist pesu naine endale osta tohib ja kuidas ta seda pesu hiljem nööril kuivama riputada tohib.
isikliku kui ühise elukorralduse küsimus. Millised on meie võimalused? Kuidas elada südametervislikult? Oluline on kujundada nii eneses kui ka kogu ühiskonnas tervislikkusele suunatud mõtteviis. Mentaliteedist ehk mõttemaailmast sõltub esimeses järjekorras, milliseid valikuid tehakse ja millistele harjumustele antakse võimalus välja kujuneda. Inimestest sõltub, mida taunitakse või soositakse, näiteks kas lastakse ligi südametervise otseseid ,,röövleid" purjutamist ja suitsetamist. Loomulikust loomulikum on käia palju jala ja jätta auto näiteks üksne pikkade teekondade tarbeks. Kehal ja hingel on hea olla, kui vahelejätmatult iga päev ja sedaviisi päev päeva kõrval, saavad keharakud töökat ,,õhutamist". Igal päeval juba näiteks pool tundi-tunnike kärmemat kõndimist rahuldab täiskasvanud inimese terviseliikumise esmase vajaduse. Sealjuures on loomulikust loomulikum ka süüa üksnes näljatunde mõjul, mitte aga isust, harjumusest,
eesmärgi nimel ei vääri haletsust vaid see on kaunis ja õilis romantiline ohver. Surma ees on kõik võrdsed ja surevad kõik, vaatamata nende seisusele, rikkusele või saavutustele elus. Näiteks Eduard Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" tegi Tõnu oma elus just sellised valikuid, mis aitaks teda materiaalselt heale järjele, mida ta ka saavutas, kuid lõpuks ei saanud ta õnnelikuks ja suri väga tühiselt pärast purjutamist surnuks külmudes. Anton Hansen Tammsaare on öelnud ,,Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest." Toonasest kirjandusest saab selge pildi, kui erinevalt mõjub surm inimestele. Surm ja sellega kokku puutumine mõjub inimestele väga individuaalselt. Näiteks Lilli Suburgi teoses ,,Liina" oli peategelane Liina ülimalt kurb, kui tema lapsepõlve parim sõbranna Aurora lapseeas suri. Liina oli kurb, sest ta oli Auroraga väga lähedane. Aurora leinamine kestis kaua ja minulgi oli
samuti veinimaa Gruusiale. Loomulikult meeldis see õpetus väga grusiini- dele, armeenlastele ja ka nõukogude võimule, sest kõik head asjad pidid ju Veinikultuuri-guru August Alop vinoteegis (veini-)sõprade ringis. sellelt maalt pärit olema. See on jäänud valdavaks teooriaks tänaseni. Mõni raamat ütleb aga, et vein sündis kusagil Eufrati ja Tigrise jõge- de vahel, sealsamas, kust pärineb vanim teadaolev inimkultuur. Tõenäo- kombeks. Purjutamist ei peetud heaks tooniks, seda kommet omistati sem tundub siiski, et seal tekkis hoopis veinikaubandus, sest jõgesid möö- sküütidele või ka pärslastele. Nii oli viisipärane juua sümpoosioni jooksul da mägedest kohale laevatatud veinid kolm karikat veini, aga kas või Platoni “Pidusöögist” (väidetavasti on täp- pidid kuidagi tarbijateni jõudma
Kui nad nii koos sööma tulid, kuidas võis siis keegi liigsöömise või liigjoomisega oma kodu hävitada? Kui teistes linnriikides on eakaaslased enamasti koos ja nende seas on vähe kombekust, siis Lykurgos paigutas Spartas mehed söömaaegadel segamini, et nooremaid vanemate kogemuste kaudu õpetada. Neil söömaaegadel oli kombeks rääkida, mida keegi on riigi heaks teinud; nii et ei olnud mingit ülemeelikust, mingit purjutamist, häbematuid tegusid ega kõlvatuid sõnu. Pärast söögiaega peeti kasulikuks jalutada ja seejärel mindi koju. Nii hoolitseti selle eest, et endale veiniga liiga ei tehtaks, sest nad teadsid, et nad ei jää sinna, kus nad olid söönud. Nad pidid pimedusega harjuma nagu päevavalgusega, sest need, kes on sõjaväeteenistuses, ei või päevavalgel ringi käia. Lykurgos märkas ka, et need, kes pärast sööki tegelevad kehaliste harjutustega, on õitsva välimusega,
annaabi.ee 
