· Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid · Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm. eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt joob 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vähemalt kord nädalas 13%. Vanusega suurenevad alkoholi kogused, kangus ja joomise sagedus ning vähemalt kord nädalas purjutab juba veerand 15-aastastest noortest (Aasvee jt 2009: 43-44). Võrreldes teiste piirkondade Eesti noortega on Tallinna poisid-tüdrukud olnud rohkem purjus ning 1996.–2003. aastani suurenes hüppeliselt noorte purjujoomise sagedus. 2007. a noormeeste purjujoomise sagedus aeglustus, kuid tütarlaste osas toimus endiselt tõus (Suurorg, Tur 2008: 49-50). Noorte alkoholi tarbimise kasvu toetab uuringu järeldus, et õpilaste arvates on alkoholi kerge kätte saada ning see pole viimaste aastatega keerulisemaks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa noortega, kes tarvitavad lahjemaid alkohoolseid jooke, paistavad Eesti lapsed silma kangete alkohoolsete jookide tarbimisega (Aasvee jt 2009: 45). Kui 2005
annaabi.ee 
