Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal Ehitatud sadama kaitseks. Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980 Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus. Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased. 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint, kes maalis meremaale
21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad,
Andressoo, Toivo Kallas ja Rein Kersten. Esialgu oli mõttes luua kaksiktornid, sest rahastajaidki oli kaks: Inturist ja Tallinna Hotellikoondis. Teiseks põhjuseks oli olnud ka soov, et hotellikülastajad ja välismaalased puutuksid võimalikult vähe kokku. Sellest on hiljem ka tulnud torni jagamine kaheks osaks. Olümpia hotelli rajamine 1976. Olümpia hotelli ehitamine aastal 1978. aastal Hotelli Olümpia avamine 17. Suveolümpia Purjeregati puhuks oli N. Liidu tippsündmus. 6. aprillil 1980. aastal toimunud tolle aja moodsaima hotelli avamisüritusel osalesid EKP KK esimene sekretär Karl Vaino, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul, Eesti NSV välisminister Arnold Green ning hotelli piduliku avamise korraldajaks oli legendaarne Olümpia hotelli avamine laulupidude liikumisjuht Fred 6.aprill 1980 Raudberg.
Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 Tallinna lennujaama lennurada 08/26 Esimene kaubaterminal valmis 1998. aasta märtsis. Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Ehitustööde
olümpiamängude deviis oli "üks maailm, üks unistus". Pekingi olümpiamängude boikoteerimine on kõne all olnud ka Eestis ja mujal maailmas, põhjuseks rikkumised, mis ei sobi kokku olümpialiikumise ideaalidega. Esile on toodud inimõiguste üldist halba seisu Hiinas, kus on diktatuur ja tagakiusamised, ning Tiibetis, kus on ebaõiglus ja orjatöö. Ka Eesti ootas pool sajandit võõra võimu alt vabanemist. Kuid NSV Liidu kollaps ei olnud põhjustatud 1980. aastal Tallinnas peetud purjeregati boikoteerimisest. Vähemalt mitte märkimisväärsel viisil. Positiivselt küljelt vaadates on väga hea, et olümpiamängud pööravad suurt tähelepanu poliitikale, kuid teisalt tuleks sport ja poliitika lahus hoida. Amatöörspordiliikumine on püstitanud neli enesepiirangut: spordis ei tohi olla kohta äril, professionalismil, pettusel ja poliitikal. Tõsiasi on aga see, et tänapäeva spordis võistlevad
KOKKUVÕTE Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged. Viiger aga tunneb end hästi ka loomaaedades ja on sealt linnainimestelegi hülgena teretuttav. Kunagise spordikuulsusena - oli ta ju Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati maskott - on ta teenimatult unustusse jäänud. Nende loomade elu aga on huvitav ja saatus õpetlik, nii et peaksime neile rohkem tähelepanu pöörama. 9 Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org www.miksike.ee bio.edu.ee 10
kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 19441965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone
Au sees hoiti I üldlaulupeo traditsioone toimusid võistulaulmised ja hommikused äratusmängud. Lauldi Kunileiu ja Koidula 'sind surmani'. Laulupeol osales 771 kollektiivi 30 230 laulja ja mängijaga. 18. laulupidu 1975 18-20 juuli. Laulupidude traditsioonilise kava osana kinnistus 1969. aastal alguse saanud traditsioon laulda laulupeo alguses Mihkel Lüdigi "Koitu". 19. laulupidu 1980 5-6 juulil. Moskva olümpiamängude purjeregati toimumine tõi Tallinnasse suured rahvamassid. 20. laulupidu 1985 19-21 Juuli tallinnas. 1985. aastal peetud üldlaulu- ja tantsupidu jäi viimaseks nõukogude ideoloogia poolt politiseeritud üldpeoks. Peost soovis osa võtta üle 44 000 osavõtja, kellest pääses Tallinnasse peole 34 800 esineja. Kuigi laulupeo kavas oli palju ideoloogilise sundrepertuaari teoseid, kõlasid ka mitmed eesti koorimuusika tuntud ja armastatud teosed 21. laulupidu - 29 juuni 1 juuli 1990 Tallinnas
kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus
SPA- klassi tubade rõdult avaneb vaade vaiksele rohelisele tänavale. Ujula ja saunade kasutamine on kõigile hotellielanikele tasuta, olenemata toa hinnaklassist või ostetud paketist. Hotellil on hea bussiühendus Tallinna kesklinnaga. Hotelli ees on avar parkla. Hotelli renoveeriti 1999. ja 2002.2003. aastal. Hotell on üks osa Tallinna Olümpia Purjespordikeskusest, mis ehitati 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpia-mängude purjeregati läbiviimiseks. TOAD Kõikides tubades on duss, WC, TV (kaabeltelevisioon, Pay-TV), telefon, dial-up internetiühendus ja rõdu. Sviitidest ja Double de Luxe tubadest võib valida kas sauna või vanniga toa. Marine-klassi tubadest, peretubadest, Double de Luxe tubadest ja sviitidest avaneb kaunis ja hindamatu merevaade. SPA-klassi tubade rõdult avaneb vaade vaiksele rohelisele tänavale. SPA-klassi tubades on arvestatud allergikute vajadusi
ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992. aastal lõpetatud kolossaalset Rahvusraamatukogu (Rainc Karp). Kirik kitsikuses Nõukogude Eesd Evangeelne Luterlik Kirik sattus stalinismi ajal suurde
Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall - Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid
aastal omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassadil on säilinud eelmiste omanike vapid 1749. aastast. Oleviste gildi saali juurdeostule 1919. aastal järgnenud sisemise ümberkujundusega sai Mustpeade klubi juurde mitmed uuelimelised ruumid näiteks raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega määratud mõõtmed säilitati. Tänu 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas uuendati paljude vanalinna hoonete väljanägemine, mistõttu restaureeriti ka mustpeade maja.5 Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. Pärast teist maailmasõda kuni 1965. aastani kandis hoone nime J.Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast nende väljakolimist alustast majas tegevust Noorsoo Kultuuripalee, millest tuntuimad isetegevsulikud kollektiivid on tantsuansambel Sõprus, segakoor Noorus, meesansamber
aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9 Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline suure saaliga kõrge kelpkatusega maja. Olavi saal on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline,
Merimaa, Alekseid Müürisepp, Tõnurist, Green - Tõnuristi ja Greeni puhul on tegemist selliste võimuritega, kes olid rahva seas tuntud ja keda peeti eestimeelseteks kommunistideks, Käbin suutis nad siiski ära kannatad, sest teatud rahva toetus Greenile jt andis ka rahvamehe maine juurde ka Käbinile endale, Green olid seotud kultuurivaldkonnaga, Green pidas nt laulupeol kõne, Tallinnas peetud purjeregati üks juhte, Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R
tundi. Esimesel 10 aastal jäädvustus kultuurilugu üksnes filmilindile. Kõik saated läksid otse ekraanile. Kardinaalse pöörde teletehnoloogiasse tõi videosalvestus. Esimene videosalvestus Eestis tehti 1965. aasta septembris, eetrisse jõudis esimene saade videomagnetofonilt 28. juunil 1966. Värviprogramm algas esialgu Kesktelevisiooni värvisaadete ülekannetega (1967), oma värviprogrammi loomisega alustati 1972. a lõpus. 1980 avati Tallinnas uus, 314 m kõrgune teletorn. 1980. a purjeregati edastamiseks ehitati Piritale regionaalne telekeskus. Tänu reportaazkaamerate kasutuseletulekule ja uue stuudiokompleksi valmimisele hakkas kasvama omatoodangu osakaal, mis ulatus 1991 5,2 tunnini saatepäevas. Eelarve kärpimine andis tagasilöögi nii omatoodangule kui teletöötajate arvule. 1990. a-tel võttis ETV suuna rahvatelevisioonile (demokraatia, rahvuskultuuri ja keele kaitsemehhanism). Meelelahutusprogrammid kaaluvad üles info, kultuuri ja hariduse. Kui 1980
annaabi.ee 
