Rohtlavööndi taimestik Rohtlas kasvavad ka nn veerpall-püsikud (nt kipslill, jumikad). Sellesse rühma kuuluvad taimed lõpetavad oma arenemise suve lõpuks ja selleks ajaks juured kuivavad, kuid nende seemned, mis tavaliselt asuvad kupardes, välja ei lange. Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast suurt purjepinda. Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes küljelt küljele ja hüpates maapinna väikeste kumeruste ettetulemisel. Sattunud mingisse lõksu, kus tuulehood on vaiksemad, taimekerad peatuvad, kusjuures nad haakuvad sageli mitmekaupa kokku ja uue tugeva tuulehooga jätkavad niisugusel kujul oma rännakut. Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse. Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt
sõlme. Joon. 1.16. Sirius. Aurumasinaga varustatud purjekas Great Britain (Joon. 1.17.) oli esimene suur sõukruviga käitatav laev. Tänapäeval võib seda laeva näha kuivdokis Bristolis, kus teda järk- järgult taastada püütakse. Oma aja gigant oli Great Eastern (Joon. 1.18.), kahe sõurattaga läbimõõduga 16,5m ja sõukruviga läbimõõduga umbes 7m, 5 korstent, 6 masti, 5400 m2 purjepinda. Pikkus 210m, laius 25m, 4000 reisijat, 6000 t kaupa, 15 sõlme. Joon. 1.17. Great Britain. 19. sajandi lõpupoolel saavutasid täiuse ka purjelaevad-klipperid. Üht kiireimat ja kuulsaimat klipperit Cutty Sark võib näha ja külastada Londoni
“Iris” ehitati Soome lahele puiduvedamise laevaks. Kuunarite ehitamise tippaeg piirnes XX sajandi esimese poolega, peale teist maailmasõda. --Kahvelkuunar oli XX sajandini Läänemere üks populaarseimaid kaubapurjekaid. Kahvelkuunareid ehitati mitmes mõõdus, purjekas “Iris” kuulub selle klassi väärikamate esindajate hulka. Pikkust jagub tal tervelt 30 meetrit, laiust 6,4 meetrit ning süvis ulatub 2.5 meetrini. Purjepinda on kahe purje peale kokku 226 ruutmeetrit. Juhuks kui tuult ei jätku on laeva külge kinnitatud ka 210 hobujõuline Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale võtab “Iris” kuni 36 reisijat. Ernst Jaakson -35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid
annaabi.ee 
