Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"purjelaevandus" - 3 õppematerjali

Nafta
8
docx

Nafta

3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke. 4. Transport tuleb korraldada erinevalt - veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. Kui vahepeal pole autostumise tõttu vastav infrastruktuur veel täielikult hääbunud, tuleb see taastada. Purjelaevandus saab olema kõige efektiivsem viis edasiliikumiseks. 5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. E- kaubandus käib alla, ka elektrisüsteemid pole enam nii töökindlad. 6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma. Samas toodetakse väiksemas mahus ning väiksema valikuga. 20. sajandi energiamahukas tootmine ei taastu. Kuidas tootmine toimima hakkab - selle mõtleb välja noorem generatsioon. 7

Loodus → Loodus õpetus
32 allalaadimist
Referaat Kihnust ja selle ajaloost
13
odt

Referaat Kihnust ja selle ajaloost.

Saarele jõudis luteri usk. Halduslikku kuuluvusse tõi muutuse Põhjasõda, mille tulemusel Kihnu koos teiste Eesti aladega ühendati Vene impeeriumiga. Puhkenud katk jättis ellu umbes 60 inimest. 1819. aastal vabastati talupojad pärisorjusest ja neile anti perekonnanimed. Foto 1: Pulmarong 1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari käest maad. 19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks 4 Marek veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Viikingid kui kultuurikandjad
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala läänis. 8 3 Viikingite laevad Suured purjelaevad pärinevad Atlandi ookeani Euroopa rannikult. Kui Vahemeremaadel olid tänu odavale orjatööle väga kaua kasutusel aerulaevad, siis põhjapoolsetel aladel arenes kiiresti purjelaevandus. Põhjuseks oli ühelt poolt orjade vähesus ja nende pidamise kulukus, teiselt poolt ka põhjamaade karm meri, mis raskendas aerude kasutamist. Viikingid olid väga head meresõitjad. Nad said algteadmised turvalisel Balti merel ja täiendasid neid Atlandi ookeani ohtlikes vetes. Viikingite laevad olid kergemad kui teiste rahvaste omad. Nad olid madala ehitusega, mis lubas viikingitel seilata kitsastel jõgedel ja mööda järvesid. Samas olid laevad ka kerged, neid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun