19.00 Öö veedame Hotellis Rival (http://www.rival.se/) 3.Päev 10.00 Hommikul liigume sadamasse ning suundume laevaga Gotlandi saarele 12.00 Tutvume Gotllandi saarega, võimalus ujuda ning nautida veemõnusid 18.00 Seame end sisse Gotlandil olevas Hotel St Clements-is (http://www.clemenshotell.se/eng/) 21.00 Ööoode 4.Päev 10.00 Rannas ootab meid ees reis merel purjelaevaga Föndorf Püüame kala ja saab ujuda 17.00 Õhtul Gotlandi kombeid ja traditsioon tutvustav show koos rahvus toitudega. 5.Päev 10.00 Suundume tagasi mandrile kus külastame viimast linna Rootsis Göteborgi. 12.00 Külastame Rootsi ühte suurimat Göteborgi sadamat 14.00 Laeva simulaatori külastaine 16.00 Sõidame ka praamiga mööda Göte jõge ülesvoolu 18
tööd ja vahendeid. Iirimaa suur naljahäda 1846-1849(vmt aastad) oli põhjuseks see, et Iirimaa oli juba kartulist nii sõltuvuses ja kartulile üle minnes toimus 1845 midagi katastroofilsit Euroopas: al Belgiast hakkas levima lehemädanik, mis oli võrreldes seniste kartulihaigustega äärmiselt hukatuslik. See oli nii nakkav seenhaigus, et kui ühel kartulitaimel oli, siis terve põld oli lännu. See haigus oli Lõuna Ameerikas juba ammu levinud, aga ei suutnud ületada ookeanit purjelaevaga, kuid kiiremad aurulaevad(al 1840ndatest) kiirendas haiguse levikut. Haigus levis ka Vene impeeriumis ning ka Eestis. Iirimaal oli see läbi ajaloo kõige suuremaks näljahädaks: 1841 rahvaarvh 8,2 mlj, aga nüüd näljahäda viis hauda 1 mlj inimest(arvatakse) ja näljahäda eest põgeneti Iiirimaalt ja rahvastik vähenes drastiliselt. Iirimaa on ainuke riik 19.saj, kus selgelt vähenes rahvaarv: mujal toimus ikka kasv. Iirmaa rahvamälus on näljahäda
annaabi.ee 
