KODUSÕDA INGLISMAAL. INGLISMAA STUARTITE AJAL. 1. Charles I (1625) püüd valiteseda sõltumatult. *Parlamendi laiali saatmine. 2. Püüd taastada anglikaani kirikkatolikuks kirikuks. *Puritaani kiusamine. 3. Puritaanid. *Kokkuhoidlik. *Töökus. *Loobumine pidustustest, lõbustustest. *Pidasid kohutava kõlbluse langust kuninganna mängimist teatrimängus. *Osa lahkus kodumaaltPõhja-Ameerikasse. PIKK PARLAMENT(1640 -1653). 1. Parlamendi võim. *Püsis koos 12 aastat. *Parlamendi laiali saatmine keelatud. *Armee ülemjuhatus nende käes. *Kuninga võim seadusevastaselt piiratudparlamendi juhid kohtusse.
Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid.
-18. sajandil ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus. Kolonistid Ameerikas üritasid lihtsalt elus püsida.
Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu 1638- rootslased rajasid Uus-Rootsi koloonia 1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn
maad · Em. staatus ka teistes kolooniates · 1612. aastast majanduse aluseks tubaka kasvatamine: istandused, kuhu tööjõuks sobivad neegerorjad ... jõukus kasvas kiiresti · Elanikkonna areng Virginias: · 1634: 5000 · 1670: 40 000, kellest 6 000 on valged võlaorjad ja 2 000 neegerorjad · ,,Aristokraatlik", suuristandused, anglikaani kirik 1. Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630) · 100 inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma, 1620 · Usa rahvusmütoloogia: palverändurid panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621 · Ulatuslik emigreerumine algas 1628-29: puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest (kuningale allutatud anglikaani kiriku juurutamine inglismaal) · 1640. aastaks on saabunud kokku 15 000 20 000 kolonisti
Tegelikult jälgitakse mingit kollektiivset identiteeti (rahvuslik toidukultuur). Hamburger on seotud tihedamalt poliitilise diskursusega, söömine- mittesöömine kuni hamburgeri restoranide lõhkumiseni välja. Kaasaaegne tervisliku toitumise diskursus (rasvase söömine on patt, sokolaadi söömisest loobumine annab vooruslikkuse tunde). Söögipattude kahetsemise aeg, peale jõule. Toit mängib rituaalides suurt rolli paastud, juutide kombestik. Protestandi ja puritaani usuvoolud seisavad toidule tähelepanu osutamise vastu, kuna tegemist on siiski materiaalse asjaga. Religioon ja usk on seotud vaimu ja hingega. Tegelikult järgitakse reegleid lähtudes kõrgemale autoriteedile meditsiinile. Tervisliku toitumise diskursus on Itaalias ja Prantsusmaal suhteliselt puudulik. Semiootika uurib märgisüsteeme üldiselt, lingvistika keelega seotud märgisüsteeme. Klassikaline lingvistika rõhutab tekstide seotust teatud kontekstis, semiootilised vaatlused
teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani. Need olid töökad ja tõsiusklikud inimesed, kuid uutes oludes elasid esimese talve üle vaid pooled. * Peale kalvinistide rändas Ameerikasse ka teisi inimesi, keda kodumaal usu pärast taga kiusati, näiteks reformatsioonijärgse Inglismaa katoliiklased ja prantsuse hugenotid. Ameerikas leidsid kandepinda ka Euroopas tekkinud uued usuvoolud, näiteks metodism, 1830.aastal rajati Ameerikas uus usulahk mormooni kirik.
Jefferson, B. Franklin; USA ülesehitus Esimese inglasena üritas Põhja Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620. aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks. Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin
Lõviosa Põhja-Ameerikast läks aga järk-järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isadpalverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "M ayflow er" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus-Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud-koraalid
osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isad- palverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "Mayflower" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul.
Rajati kapitalistlikke manufaktuure. Tähtis osa oli ka väliskaubandusel. Alguses oli puritanism usuline liikumine, hiljem poliittiline, neitekkis oma partei ja nad valiti ka parlamenti, see ei meeldinud katoliku usu pooldajatele, ja tekkis ususõda, cromwell võitis sõja kuid ta kukutati võimult ja pärast seda toimus reformatsioon, puritaanid tahtsid inglismaa täoielikult calvinistlikuks muuta (mustad riided, meelelahutus puudus) katoliiklased tapsid 10 000 puritaani. Tahtsid meelelahutuse keelata, üks kuningas keelas ära lõbustsused kuid ta kukutati võimult. Puritaanid olid ka väga head kaupmehed, tänu neile tekkis kapitalistlik majandus ning majandus arenes jõudsalt , kaupu eksporditi, puritaanid oli n-ö töönarkomaanid ja töökultuur arenes samuti Hugenotid- prantsusmaa kalvinistid 16-18 sajand Nantes'i edikt- 13. aprillil 1598. aastal Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati
kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks pigem riigikeskse mõtte edendamine. 60 61 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (7. loeng): 1. Mida peab Locke silmas öeldes, et valitsus peab omama alamate nõusolekut (consent of the governed)? John Locke (1632-1704) Pühendunud puritaani poeg (aga hariduse sai kuningameelses, establishment stiilis...). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli sügavalt mõjutatud selle ideedest. 1658, kui Cromwell sureb, arvas Locke samamoodi, et anarhia on kõige halvem. 1661 sai isalt pärandiks (st isa suri sel aastal ) natuke maid, kuid Locke osutus kannatamatuks ja nõudlikuks maaisandaks. Nooruses oli ka usuliselt sallimatu katoliiklaste ja protestantlike äärmuslaste suhtes
inimeste vastu. Mileedi nägi seda segadust, tundis vaistlikult vastandlike tunnete leeki, mis põles koos verega noore fanaatiku soontes. Ja nagu osav väejuht ründab võidu-hüüdega vaenlast, kes on valmis taganema, nii tõusis mileedi -- ilus nagu antiikaja preestrinna, hingestatud nagu kristlik neitsi, käed ette sirutatud, kael paljastatud ja juuksed laiali, hoides karskelt rinna peal koos oma kleiti, pilgus tuli, mis oli juba segadusse viinud noore puritaani, sammus ta Feltoni poole, hüüdes ägedalt oma kauni häälega, millele ta vajaduse korral võis anda vägagi ähvardava tooni: 561 «Too Paalile ohver sa nüüd, heida märter lõvide murda! Pärast kahetsed pattu ja kurdad! ... Kostab Issanda kõrvu mu hüüd.» Selle kummalise etteheite peale peatus Felton kivi tunult. «Kes te olete? Kes te olete?» hüüdis ta käsi rist pannes. «Kas te olete jumala saadik või põrgu teener ingel või deemon, kas teie nimi on Eloa või Astarte?
annaabi.ee 
