*Talitlus? Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon. Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus 4) Keskaju Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu.
Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest.
Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab
väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest
Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt
tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud
Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Vaheaju moodustavad talamus ja hüpotalamus. Asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Sisaldab ka struktuure, mis sarnaselt retiklaarformatisoonile mõjutavad tähelepanu ja teadvuse taset
Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm
sümfüüs Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage mehe suguelundeid. 2. Nimetage naise suguelundeid. 3. Selgitage meeste suguelundite funktsiooni (seemnerakkude tootmine). 4. Selgitage naise suguelundite funktsiooni (menstruaaltsükkel). 93 3.10. Meeleelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab naha ehitust ja funktsioone, oskab nimetada nägemiselundi osi, oskab selgitada pupillirefleksi olemust, oskab kirjeldada nägemisprotsessi, oskab kirjeldada tasakaaluelundi anatoomilist ehitust, oskab kirjeldada kuulmisprotsessi. Üldine sissejuhatus Meeleorganid on inimesel vahendid välismaailma tunnetamiseks. Nad töötavad koos närvisüsteemiga selle tunnetuskanalitena. Nahk (ld cutis; kr derma, dermatoloogia) ja naha teisendid ehk derivaadid Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded:
annaabi.ee 
