jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki.com/v120/photos/8/1389498/9591837/_MG_5884-vi.jpg Haava lehtedest ja koorest tehakse ravimitööstuses glükoosi. Talvine lisasöök metsloomadele. http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/5870577.jpg Infoallikad bio.edu.ee wikipedia.org TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! 2017
Tulemus: õppija suudab juhendit järgides iseseisvalt valmistada korrektselt teostatud traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1. Kuna traditsioonilised Kihnu vardakotid on õmmeldud lapitehnikas, on soovituslik õmmelda koti pealiskangas kirjudest sitsilappidest. Kõige paremini sobivad
Harilik kaer kasvab tavaliselt 60-100cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Harilik kaer pärineb arvatavasti Lähis-Idas viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu-ja odra. · Punumise materjalid Kuiv õlg- habras materjal ja urduv, kui kui meie teda leotame, siis ta muutub pehmeks, painduvaks ja peale kuivamist säilitab antud vormi. Punumiseks kasutatakse rukkiõlgi. Rukkiõlg tõuseb esile oma pikkuse ja tugevuse poolest. Nisuõlest saab ka punuda ilusaid asju , aga ta on lühem ja pakseb rukkiõlest. Odraõlg ja kaeraõlg on väga pehmed ja kollakad värvi. Seda õlge kasutatakse väikeste tööde tegemiseks. · Õlgede kogumine Iga looduslik materjal peab olema kuivatatud, puhastatud ja pakitud, hoitud kuivas ja pimedas.
Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Koht Parandab pinnast, sest lehed kõdunevad kiiresti. Viljad on söögiks loomadele, eelkõige ökosüsteemis oravatele ja hiirtele. Pähkleid hävitab pähklikärsakas. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Sirgeid noori tüvesid kasutatakse tünnivitsadeks, peenemaid punumiseks. Poleerimisel saab kauni ilme, seetõttu kasutatakse ka mööbli valmistamiseks ja viimistlemiseks. Puidust saadakse ka joonistussütt. Koor sisaldab värvaineid. Söögiks tarvitatakse pähklite sees olevaid Kasutamine lihakaid seemneid, on kõrge toitväärtusega. Sisaldavad 60...70% rasvu ja hulganisti valke. Pähklitest saadud õli kasutatakse toiduks, värvide ja lakkide tootmiseks. Kuna
sest see võtab ära kõõma, vähendab juuste väljalangemist ja soodustab juuste kasvu. Lisades keeduveele takjajuuri suureneb parandav toime veelgi. Nõgeseekstrakti lisatakse ka sampoonidele. Nõgesest saab teha ka salati, vitamiinirikka supi ja ohutut rohelist värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. Ka loomadele võib anda nõgest söögiks ja lisaks saab temast teha ka head kiudu nii riide, võrgu kui nööri punumiseks. Kõrvenõgesel on ärasöömise vastu väga tõhus kaitse, nimelt on kogu taim kaetud kõrvekarvakestega, mis omakorda sisaldavad mürgist vedelikku. Puudutades karva, murdub selle pea ära ja järelejäänud terav murdumiskoht tungib nahasse ja pritsib sinna oma mürgise vedeliku, mis kutsub esile naha turset ja punetist. Kõrvenõgesel on ka teisi rahvakeelseid nimetusi, näiteks nogulane, nõgene,
20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast.
Aasta 2900 eKr paiku hakkasid nad istutama nt. maniokki, maisi, Tsiili hanemaltsa, liima aeduba ning puuvilla, seega pannes alguse Peruu pikaajalisele põllumajanduslikule traditsioonile. Teadlased usuvad, et kartulit, Peruu peamist toiduainet, kasvatati esmakordselt umbes 8000 aastat tagasi farmerite poolt, kes elasid Titicaca järve lähedal. Kalastamine, põlluharimine ning kaubandus moodustas majandusliku aluse keraamikaeelsel perioodil (2700-1800 eKr). Puuvilla kasutati kalavõrkude punumiseks ning rituaalsete esemete tegemiseks. Väikeseid koguseid obsidiaani (klaasjas vulkaaniline kivim, mida kasutati kivitööriistade tegemisel ning mis tekib looduslikult üle 4000 m (13 000 jalga) kõrgustel aladel) on leitud rannikult, mis viitab kauba aktiivsele vahetamisele ranniku ja mägismaa kogukondade vahel. Need inimesed töötasid kollektiivselt ning neil oli arusaam ühisomanditest. See ning kontroll kriitiliste ressursside üle andis tulemuseks esimeste
Tehnised jt taime (kiutaimed) Kõrvenõges - sellest on leitud lausa kiviaegseid tõendeid, et kõrvenõgesest on midagi tehtud. Võimalik,et kõvenõges n eestisse sisse toodud taim, kiudtaimena(/söögitaimena?). Mingi liik peaks kohalik olema. Humal mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt.
Isaõied urbades, mis moodustuvad eelmisel sügisel. Emasõied väiksed, punakate emakatega. Vili on üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kuupulaga. Pähklid algul rohelised, valminult pruunid, valmivad augustis - septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, küllaltki varjutaluv. Eelistab lubjarikkamaid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Paljuneb hästi vegetatiivselt. 7. Kasutus: vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Vitsu kasutatakse punumiseks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmed vormid levinud haljastuses. Harilik Toomingas (prunus padus) TM 1. Leviala: Euroopa ja Aasia kuni 70. Põhjalaiuseni. 2. Suurus: 10-15 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra madal puu või kõrge põõsas, võra hargnev, laimunajas. Koor mustjashall, noored võrsed läikivad, kollakasrohelised või kirsspruunid, heledate lõvedega. 4
Kas kardame siis lasta oma armastusel jahtuda, kui hakkame välja kaevama selle Elüüsioni templi metafüüsilist vundamenti? Kas mina pole sama reaalne kui asjad, mida ma näha saan? Kui olen, siis ei karda ma õppida neid tundma sellistena, nagu nad on. Nende olemus pole vähem kaunis kui nende välimus, ehkki selle hindamiseks on vaja peenemaid organeid. Teaduse silmis ei ole taime juur inetu, ehkki pärgade ja vanikute punumiseks lõikame selle varre otsast maha. Ja ma pean riskima tuua nende võluvate meeliskluste sekka alasti fakti, isegi kui see osutuks egiptlaste kolbaks meie pidusöömingul. Inimene, kes on oma mõttega ühtne, näeb end oma vaimusilmas suurejoonelisena. Ta on teadlik üldisest edust, olgugi see ostetud pidevate konkreetsete nurjumiste hinnaga.2 Mingid eelised, mingi vägi ja võim, mingi kuld ega jõud ei ole talle vääriliseks vastaseks
äärmiselt kriitiline. Hiljem viis see ta otseselt kommunistide kiiluvette. Mõnevõrra problemaatilisem on suurärimees Martin Liiveti kuju. Venemaaga suurt äri ajanud ja suurt kasu lõiganud ärimehi oli muidugi palju, kuid nii otsest Nõukogude salateenistuse lõa otsas olekut kui Liiveti puhul pole siiski teada. Samas on selge, et Nõukogude luurel tõesti oli Eestis võrgustik, mis pidi rakenduma Eesti Vabariigi kukutamise käigus. Et selle punumiseks kasutati mõnd punaste teenistusse läinud emigranti nagu Vorontsov, on samuti täiesti usutav.
moodustades koos teist põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Kõrgus alla 1,5 m. · Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. · Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist · Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 47. Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja mage sõstar (Ribes alpinum) Ribes alpinum - Euroopa, Ees-Aasia; Eestis sage. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja-Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Kultuuristatud 1588. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad,
Viimastel aastatel on vähesel määral Eestist kasemahla varunud mõned väikesed välisfirmad. Nendest näiteks üks Itaalia päritolu firma on oma kodumaal turustanud Eesti kasemahla ehedana apteekides kui karget ja tervistavat Põhjala metsade nestet. Võimalik, et mingil sellelaadsel Eesti kasemahla turustamisel võiks olla Euroopas perspektiivi ka tulevikus. PUUDE JUURED JA OKSAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puujuurtest kasutati vanarahva poolt kõige sagedamini männi juuri. Punumiseks kisti peeni juuri noortest, liivasel maal kasvavatest männikutest. Juured kooriti ära ja jämedamad aeti lõhki. Punuti toorestest juurtest, tihti neid veel enne tulel kuumutades, et nad painduvamaks muutuksid. Juurkorve peeti ilusamateks ja paremateks kui vitskorve. Mõnikord on korvide valmistamiseks kasutatud ka kase juuri. Omaette hinnaliseks tarbematerjaliks loeti juurpuid. Juurpuuks nimetati seda osa puust, kus tüvi läks enam-vähem täisnurga all üle juureks. Sellist looduslikult
istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks, kuna nende okkad püsivad hästi küljes ja lõhnavad meeldivalt. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 21 Eestisse on sisse toodud umbes 20 nululiiki. Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a
Neist arenevad aga väikesed kuprad. Augustis valmivad seemned on hariliku loa peamiseks paljunemisvahendiks. Kui harilik luga ja keraluga kasvavad niisketes kasvukohtades, siis lugade perekonna esindajaid kohtab tegelikult pea kõikjal. Sagedamini võime neid näha veel muru sees küllaltki tavalistel kohtadel. Laiem majanduslik tähtsus on aga just harilikul ja keraloal. Nende varred on pikad ja painduvad ning nii on neid kasutatud mitmesuguste vaipade punumiseks. Kuid loa vartest võib valmistada ka huvitavaid iluasju. Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine. See võib olla seotud kohastumisega ühesugustele elutingimustele. Konvergentsi vastand on divergents. Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. Tärklis, valk ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, varutselluloos moodustab aga tugevasti paksenevad rakukestad. Toitainete varu võib oma
Viljad: 1....4 seemnelised kuni 4 cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, 1000 seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2....
Neist arenevad aga väikesed kuprad. Augustis valmivad seemned on hariliku loa peamiseks paljunemisvahendiks. Kui harilik luga ja keraluga kasvavad niisketes kasvukohtades, siis lugade perekonna esindajaid kohtab tegelikult pea kõikjal. Sagedamini võime neid näha veel muru sees küllaltki tavalistel kohtadel. Laiem majanduslik tähtsus on aga just harilikul ja keraloal. Nende varred on pikad ja painduvad ning nii on neid kasutatud mitmesuguste vaipade punumiseks. Kuid loa vartest võib valmistada ka huvitavaid iluasju. Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine. See võib olla seotud kohastumisega ühesugustele elutingimustele. Konvergentsi vastand on divergents. Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. Tärklis, valk ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, varutselluloos moodustab aga tugevasti paksenevad rakukestad. Toitainete varu võib oma päritolult ja asukohalt seemnes olla
Neist arenevad aga väikesed kuprad. Augustis valmivad seemned on hariliku loa peamiseks paljunemisvahendiks. Kui harilik luga ja keraluga kasvavad niisketes kasvukohtades, siis lugade perekonna esindajaid kohtab tegelikult pea kõikjal. Sagedamini võime neid näha veel muru sees küllaltki tavalistel kohtadel. Laiem majanduslik tähtsus on aga just harilikul ja keraloal. Nende varred on pikad ja painduvad ning nii on neid kasutatud mitmesuguste vaipade punumiseks. Kuid loa vartest võib valmistada ka huvitavaid iluasju. 43. Perekond uibuleht. Metsaall ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim
...4 seemnelised kuni 4 cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, 1000 seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused:
lineaalsed, 3-6 cm pikad, pruunid. Emaspähikud on piklikmunajad, varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht ulatub üle õisiku. Põisik 4-5 mm pikk, piklikmunajas, tihedalt kaetud valkjate karvadega, aheneb kahehambaliseks nokaks. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juulis, augustis. 52 Kasutamine: Kaug-Idas kasutatakse mattide ja korvide punumiseks ning pakkimismaterjalina, võiks kasutada paberitööstuses toorainena, sest sisaldab rohkesti tselluloosi. Loomasöödaks ei sobi. TÄHTTARN Carex echinata; echinata siiljas (kreekakeelsest sõnast echinos siil); nimi iseloomustab pähikute siiljat kuju. Lõikheinalised. Kasvukoht: soodes, rabastuvates segametsades, soistes okasmetsades, järve- kallastel, metsateedel, sihtidel, raiesmikel. Peetakse lubjapelglikuks liigiks.
annaabi.ee 
