Ta ei saa ka koopas rahu. Selles olukorras Antonius murdub, rajab puuviljaaiakese, tegeleb ka käsitööga – siit tuleb munklusesse see töötamise printsiip (II Tessaloonika kirjast – kes ei taha töötada, ärgu ka söögu). Antonius seda hea meelega ei tee, ent lõpuks lahkub koopast. Erakud hakkavad elama ühiselulises vormis ning pidama ühiseid jumalateenistusi. 306. a paneb õpilased kolmekaupa elama ja on ise isa eest. Tekib ka päevarütm, esimest korda. Hakatakse tegelema korvide punumisega, mida vahetatakse toiduainete vastu. Toonasel etapil raamatutele hea pilguga ei vaadatud – need võisid inimese uhkeks muuta. Piiblit teati peast. Käis kahel korral Aleksandrias. Soovis surra märtrisurma. Teine kord käis veel, 351. aastal, kus ta käis lahutamas seda tüli aarialaste ja nikaialaste vahel. Kirjutas ka keisrile, pidas end autoriteediks. Anahoreetluse juures oluline oma enese pühaduse kogemine ja maailma põlgamine.
Sellele vaatamata oli tema laup relvastatud veelgi valjema tõsidusega. Ta lähenes aeglaselt mileedile, kes oli istunud, ja võttis kinni halbu kavatsusi reetva nööri otsast, mis kas kogemata, aga võib-olla ka meelega oli nähtavale jäetud. «Mida see tähendab, proua?» küsis Felton jäiselt. «Ei midagi,» vastas mileedi, naeratades seejuures valulise ilmega, mida ta nii osavalt oskas lisada oma naeratusele, «igavus on vangi surmavaenlane. Mul oli igav ja ma püüdsin ennast nööri punumisega. lõbustada.» Felton tõstis silmad seinale, mille ees mileedi oli seisnud püsti tugitoolis, kus ta praegu istus; ja märkas mileedi pea kohal kullatud konksu, mis nähtavasti oli määratud riiete või relvade ülesriputamiseks. Ta võpatas, ja vang märkas seda võpatust. Kuigi mileedi istus langetatud silmadega, ei jäänud tema eest midagi varjule. «Ja mida tegite te tugitoolil seistes?» küsis Felton. «Mis puutub see teisse?» vastas mileedi. «Ma tahan seda teada,» ütles Felton.
annaabi.ee 
