2) Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk? a) Saarniite jalakas Vastseliina vallas Saarde külas Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.1) b) Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk Urvaste vallas Pihleni külas - Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2) 3) Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud
Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt). Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa
annaabi.ee 
