Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. 8. Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. 9
kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega. Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega
jms. vabavarana levivad programmid Tavakasutajale mõeldud keerukamad programmid: MapInfo tooteperekond IDRISI (Clark’i ülikool, USA) GeoMedia tooteperekond (Integraph) MicroStation tooteperekond (Bentley) ESRI tooteperekond (Arc/Info, Arc/View) MapInfo sisaldab kõiki vahendeid enda andmete kaardile kandmiseks. Olgu nendeks siis hooned-rajatised, teede-ja tänavatevõrgustik, kõlvikute areaalid, kohalikud vaatamisväärsused, klientide asukohad punktobjektidena vms. Kaardile kantud objektiga on MapInfos alati kohe seotud ka tühi tabel, mille veergude arv ja sisu on kasutaja määrata ja mille sisse saab igale objektile juurde kirjutada objektile omaseid tekstilisi-numbrilisi andmeid e atribuutandmeid. Nii saab hiljem igal hetkel küsida objekti kohta informatsiooni, teostada päringuid mingitele tingimustele vastavate objektide leidmiseks ning kaardil objekte atribuutandmete alusel klassifitseerida. EKSAM: 1
komakohta (nt. 1234567.123). 25 NB! Iga objektiklass on kirjeldatud ühe konkreetse geomeetrilise primitiiviga, kuhu on võimalik juurde lis ada/digitaliseerida ainult sama geomeetriaga objekte. Näiteks eespool mainitud teedevõrgustiku klassi ei ole võimalik täiendavate punktobjektidena juurde lisada liiklusmärke. Viimati nimetatute tarbeks tuleks vajadusel luua eraldi punktobjektide kiht "liiklusmärgid" vms. ArcCatalog`is saab luua ka uusi tabelandmeid. Andmeveergude/väljade lis amiseks sisestatakse dialoogiaknasse esmalt veeru nimi, seejärel defineeritakse välja tüüp ning kõige viimasena pannakse paika panna välja parameetrid (vt. ka joonis 25). Uue andmevälja nime sisestamine
annaabi.ee 
