Hinnang Kaal on sama, kuid patsient mõistab kaalu langetamise vajalikkust. Kavatseb kodus jätkata. 15.02.2010 Probleem Potentsiaalne infektsiooni oht, tingitud perifeersest veenikanüülist Eesmärk Infektsioon ei teki Tegevus Vaheta kanüül iga 72 tunni tagant, vajadusel sagedamini. Jälgi a- ja antiseptika reeglid Jälgi ümbritsevat nahka, põletikuliste tunnuste suhtes Loputa känüül Vajadusel vaheta sidet 23.02.2010 Hinnang i/v kanüül eemaldatud. Punkteerimiskoht ja ümbritsev nahk põletiku tunnusteta. 15.02.2010 Probleem Rütmihäired Eesmärk Normaalrütmi taastumine Tegevus Paigalda patsiendile südametöö Jälgimiseks telemeetria või kardiomonitor, registreeri EKG Vastavalt arsti korraldusele Jälgi südamerütmi, frekventsi, dokumenteeri Mõõda RR Jälgi nahavärvust Rahusta pt., anna infot ravimite, uuringute kohta. Arsti ettekirjutusel manusta ravimid 19.02.2010
Teostus Punktsioonikoht Sobivad torkekohad venoosse juurdepääsu loomiseks Enamasti punkteeritakse ülajäsemete veene. Seejuures tuleks alustada perifeersetest kohtadest, võimaluse korral käeseljalt, et ebaõnnestumise korral oleks võimalik sama veresoont ülaltpoolt uuesti punkteerida. Leidke kanüüli jaoks parim paigutus; vajalik võib olla juurdepääs ka transpordi ajal. Punkteeritav veen peab olema hästi nähtav või vähemalt tuntav. Punkteerimiskoht ei tohi asuda liigese kohal (sel juhul ei lase kanüül liigese painutamisel manustatavat vedelikku läbi), veen peab kulgema sirgjooneliselt. Kogemustega erakorralise meditsiini tehnikud on võimelised veeni punkteerima ka juhtudel, kui veen nahapinnal näha ei ole. Haiglas kasutatakse vahel perifeersete veenide punkteerimisel ka ultraheli abi. 805 Pilt 51.25. Perifeerse veeni avastamine ja punktsiooniks ettealmistamine