Tähistatakse (delta). S2P S1P = Valguse maksimaalne tugevnemine - interferentsi maksimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega = k , kus k on (0,1,2.....) Valguse maksimaalne nõrgenemine - interferentsi miinimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega 5. Keralaine võrrand - Lainefüüsika rakendustes lähtutakse tavaliselt punktikujulisest laineallikast (lühemalt: punktallikast). Sellise allika ümber levivate lainete samafaasipinnad pole tasase, vaidsfäärilise kujuga, mistõttu vastavat lainet nimetatakse keralaineks. 6. Eneseinduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus - Eneseinduktsioon. Et iga vooluga juhet ümbritseb magnetväli, mille tugevus on võrdeline voolutugevusega juhtmes, kutsub voolutugevuse muutumine juhtmes alati esile teda ümbritseva magnetvälja muutuse
Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil allika läheduses viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud doosi võib arvutada korrutades inimese kiiritamise aja doosikiirusega ( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema doosi. 2. Kaugus allikast Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. TSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EES e kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib
viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud doosi võib arvutada korrutades inimese kootamise . aja doosikiirusega ( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema doosi. 2. Kaugus allikast Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. KAITSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EEST Lahtiste kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib
KÜSIMUS: 20) Mis on Cherenkovi kiirgus? illine seos on Cherenkovi kiirguse pöördefektil negatiivse murdumisnäitajaga metametarjaliga? 8.5 Vaselago-Pendry lääts Esmakordselt kirjeldas negatiivse murdumisnäitajaga läätse vene füüsik Victor Veselago, kes näitas et tasaparalleelset negatiivse murdumisnäitajaga plaati, mis asub kahe materjali vahel on võimalik kasutada läätsena (vt Joonis 5). Pärast metamaterjalikihi ehk Veselago läätse läbimist, on võimalik koondada punktallikast lähtuvaid hajuvaid kiiri. Erinevalt tavalisest läätsest jääb paralleelne kiirte kimp pärast Veselago läätse läbimist endiselt paralleelseks. Eseme kujutis tekib nii metamaterjali kihi sees, kui ka järgnevas keskkonnas plaadist kaugusel d-l, kus d on metamaterjali kihi paksus ja l punktallika kaugus metamaterjalist. Sellele lisaks näitas Veselago oma artiklis, et materjalide murdumisnäitajate vastandmärgiliste, kuid absoluutväärtuselt võrdsete murdumisnäitajatega
(energia)allikate koguvõimsusega: 101 Ühe allika ning isotroopse kiirguse korral järeldub sellest (nagu jõuväljade korralgi), pöördruutsõltuvus. See tähendab, et küllalt suurel kaugusel allikast on "Suurel kaugusel" tähendab seda, et me ei pea arvestama allika mõõtmeid. Analoogiliselt gravitasioonivälja punktmassi või elektrivälja punktlaenguga räägitakse siingi punktallikast. Selle lähendi abil on lihtne defineerida näiteks allika bolomeetrilise valgustugevuse, mis on võrdne ühikulisse ruuminurka (sterradiaani) kiiratud energiaga: Kordaja võtmisel ühiku definitsiooni sisse on sügav mõte: nüüd saame kaugusel asuvat ühikulist pinda läbiva kiirgusvoo, jagades heleduse pinna kauguse ruuduga (ühte sterradiaani kiiratud valgus jaotub kaugusel ühtlaselt pinnale ). Pinna võimalikku kallet arvestades:
annaabi.ee 
