`best of'-ni) aastal 1998 ka Vennaskond. Vahepeal, aastal 1993, oli esimese kasseti välja andnud momendi ainus kodumaise punkmuusika laiema tirazheerimisega tegelev plaadifirma - Fucking Cunt Records. Aastal 1996 hukkus liiklusõnnetuses Vennaskonna akordionist ja varem ka ansamblite Verine Pühapäev, Osakond 79 ning PRO laulja Ülari Ollik (Mätas). Tema mälestuseks toimub Villu Tamme eestvedamisel iga aasta lõpul Mätta mälestuskontsert ja antakse välja kassett Eesti oleva ja olnud punkmuusikaga. Kõike seda finantseeriv Mätta Fond püüab jõudumööda toetada ka teisi Eesti pungikultuuri tegemisi (NB! Kui leiad eneses tahtmist kuidagi seda fondi toetada, kontakteeru Villu Tammega). Sest ega's punk Eestis surnud pole! Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult. Milline on punki suhe tänapäeva
Vahepeal, aastal 1993, oli esimese kasseti välja andnud momendi ainus kodumaise punkmuusika laiema tirazheerimisega tegelev plaadifirma - Fucking Cunt Records. Aastal 1996 hukkus liiklusõnnetuses Vennaskonna akordionist ja varem ka ansamblite Verine Pühapäev, Osakond 79 ning PRO laulja Ülari Ollik (Mätas). Tema mälestuseks toimub Villu Tamme eestvedamisel iga aasta lõpul Mätta mälestuskontsert ja antakse välja kassett Eesti oleva ja olnud punkmuusikaga. Kõike seda finantseeriv Mätta Fond püüab jõudumööda toetada ka teisi Eesti pungikultuuri tegemisi (NB! Kui leiad eneses tahtmist kuidagi seda fondi toetada, kontakteeru Villu Tammega). Sest ega's punk Eestis surnud pole! Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult
Vaid Tõnu Trubetsky ütleb, et ehkki ta nimetas ennast veel kümmekond aastat tagasi punkariks, ei paindu ta keel seda enam ütlema, sest 2000. aastate punkliikumine oli tema sõnul nõnda ilge, et ta tunneb nüüdseks soovi end sellest distantseerida.139 Ülejäänud intervjueeritavad ütlevad, et punk on neis endiselt alles ning mõned isegi, et nad on senini tulihingelised punkarid. Pungiga edasitegelemise väljendusteks mainitakse mõningate „idiootsete“ seaduste rikkumist, punkmuusikaga tegelemist, teisitimõtlemist, sõja- ja vägivallavastasust ning soovi ühiskonda sürrealistliku absurdihuumoriga üllatada. Huvitav kõrvalmärkusena olgu mainitud, et mitmed intervjueeritud võrdlevad punki nakkushaigusega, mis, kui sellesse kord juba nakatuda, jääb organismi alatiseks alles, et aeg-ajalt taas välja lüüa (kusjuures nii Kiwa140 kui Merca141 võrdlevad punki teineteisest sõltumatult just herpesega).
annaabi.ee 
