Fifth level ja toimetaja. · Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu, peamiselt laste ja ulmekirjandust inglise keelest. · Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic, Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Looming Mõtlemapanev ja kaugustesse viiv, hipilik. Leidub punkkultuuri kajastusi. Just maailma mitmekesisus ja muutuvus panevad teda hetki jäädvustama. Ta usub, et kui inimestel on midagi head, siis nad võiksid seda edasi anda. Lõputu juuli · Debüütkogu mis tõi Liisi Click to edit Master text styles Ojamaale tuntuse. Second level Third level · 80leheküljeline kogu Fourth level
TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.......................
Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M
et punkarid annavad endast märku ENSV-s alates 1980. aastatest, et tegu on väikse grupeeringuga ning erinevalt Lääne riikidest puudub laiemapõhjalisus. Lisaks väljendas Andre veendumist, et punkaritel puudub igasugune põhimõttekindlus ning nad avaldavad noorsoole halba mõju, kuid ei kujuta ohtu, sest punkaritel puudub kindel eesmärk, järjekindlus ja programm.70 Siiski toimus 1986. aastal üht-teist punkkultuuri seisukohast märkimisväärset. Aasta alguses tegi oma esimese etteaste ENSV legendaarseim punkbänd JMKE71 ning tollaste peamiste punkluuletajate (Merca, Tõnu Trubetsky, Villu Tamme) luule ilmus „Noorte Hääles“, suuliselt tuli nende looming esimest korda esitamisele samuti just 1986. aasta alguses, mil Tallinna kirjanike klubi kohviku „Pegasus“ saal paksult noori täis kogunes.72 Üritusest pidi
Propelleril endal ilmus alles 1995. aastal oma helikandja "Propeller XV" (Fugata Ltd, CD/MC). Kindlasti tuleks nimetada ka sellist ansamblit nagu Päratrust, mis tegutses aastatel 1979-1983 ning oli loogiliseks jätkuks Eesti esimeseks punkbändiks loetavale Kunstiinstituudi üliõpilaste ansamblile Sülf. Päratrust, mille koosseisus olid Jaak "Jekabs" Arro - laul, Veljo "Vink" Vingissaar - kitarr, Jüri Kermik - bass, Hardi Volmer trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga
- Väljavõte: Me käsime pidada pühaks luuletaja õigusi, rikastada sõnavara, vihata endist keelt Vene futurism - Futuristide jaoks oluliseim: - aja liikumine - tulevik: pidasid end tuleviku esindajateks olevikus, vastandasid end oma kaasaja tõekspidmistele - armastasid šokeerida: - nende jaoks oli skandaal publiku ja kunstniku suhtlemise vormiks - väljakutsuv riietus - näomaalingud ja grimm - neid võib pidada hipi- ja punkkultuuri eelkäijateks Tuleviku kujutamiseks loodi uus keel - viha varem eksisteerinud keele vastu - püüdsid luua grammatiliselt piirangutest ja tavapärasest mõtlemisest vaba luulekeelt: - lõhuti lauseid - sõna asemele pakuti silpi, väljamõeldud sõnu Akmeism - kreeka keeles õitseng, tipp - kirjanduslik suund, millele Lääne-Euroopas analoogid puuduvad - selle suuna esindajaid on vähe, tegutsemisaeng lühike (kuni 1914.aastani)
Propelleril endal ilmus alles 1995. aastal oma helikandja "Propeller XV" (Fugata Ltd, CD/MC). Kindlasti tuleks nimetada ka sellist ansamblit nagu Päratrust, mis tegutses aastatel 1979-1983 ning oli loogiliseks jätkuks Eesti esimeseks punkbändiks loetavale Kunstiinstituudi üliõpilaste ansamblile Sülf. Päratrust, mille koosseisus olid Jaak "Jekabs" Arro - laul, Veljo "Vink" Vingissaar - kitarr, Jüri Kermik - bass, Hardi Volmer trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku
annaabi.ee 
