Kevadel tuleb valida talvitunud tagasilõigatud okstest tugevamad välja ning nõrgemad tuled eemaldada. Nooremad, hõredamad taimed vajavad tihti põõsa kokkusidumist, sest rasked õiekobarad vajuvad põõsast välja (maaleht). Puishortensia talub allalõikamist paremini kui aedhortensia, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Selleks et saada hortensia suvel varem õitsema ning et saada suured õisikud, tuleks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad (maaleht). 22. Hydrangea paniculata - aedhortensia 22.1. Iseloomustus Aethortensia (ladina k. Hydrangea paniculata) on tihe, ümar põõsas, mis võib sootsates tingimustes lausa väikeseks puuks kasvada. Kuigi ta Eesti tingimustes üldiselt puuks staadiumini ei jõua, sobib ta meie kliimas suurepäraselt oma ilu ja omaduste poolest põõsana aeda ilutaimeks. Välimuselt on ta rohekasmattide lehtedega ja kuni 30 cm pikkuste koonusõitega, mis on puhkedes helerohelised,
Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond). Kui on soovi aias kasvatada lodjapuud viljade saamiseks, peab kindlasti istutama vähemalt kaks puud. Sellel juhul on õite viljastatavus tunduvalt parem (Calmia). Paljundamine ja hooldus Paljundamine toimub haljaspistikutega. Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida
Kastmisvesi ei tohiks olla lubjarikas. Mullastiku koostis ja reaktsioon võivad õite tooni mõjutada. Väetamiseks on soovitav kasutada okaspuudele ja hapulembestele ettenähtud osmokootset väetist. (Aiasõber) 4.9.3. Lõikamine Aed ja puiishortensia lõikused on erinevad: puishoritensia talub allalõikust hästi aedhoritensia aga mitte nii väga. Puishortensia talub allalõikamist paremini, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Siiski võiks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad nii saame hortensia suvel varem õitsema. Aedhortensia oksad ei anna juure- ega külgvõrseid. Seetõttu võiks lõikus piirdudagi vanade, kuivanud ja murdunud okste eemaldamisega. Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga .Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar
Kevadel tuleb valida talvitunud tagasilõigatud okstest tugevamad välja ning nõrgemad tuled eemaldada. Nooremad, hõredamad taimed vajavad tihti põõsa kokkusidumist, sest rasked õiekobarad vajuvad põõsast välja. Puishortensia talub allalõikamist paremini kui aedhortensia, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Selleks et saada hortensia suvel varem õitsema ning et saada suured õisikud, tuleks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad. AEDHORTENSIA (Hydrangea paniculata) Joonis 19. Aedhortensia. http://euroezo.ge/uploads/pictures/products/P68XOLYTMEgQKtIQ7uFj.jpg Iseloomustus Aethortensia on tihe, ümar põõsas, mis võib sootsates tingimustes lausa väikeseks puuks kasvada. Kuigi ta Eesti tingimustes üldiselt puuks staadiumini ei jõua, sobib ta meie kliimas suurepäraselt oma ilu ja omaduste poolest põõsana aeda ilutaimeks. Välimuselt on ta
annaabi.ee 
