Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Pung - kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" – näsakeste juurest hakkavad kasvama
Pung - lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ.
Pungaarmid - tekib kui pung eemaldub emarakult; kui emarakule enam pungaarme ei mahu, siis see sureb (pärmid!). Pungaarmi kohas on kitiin (pärmid!). Epulopiscium fischelsonii- emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, väljuvad pilu kaudu.
Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku osana, eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga)
Pungumine – üks suguta sigimise viis, kui organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis, see kas eraldub ja muutub iseseisvaks või jääb vanemorganismiga ühendatuks ning saab koloonia osaks.
Pungade välispind on kaetud hõbedase helgiga udemelise kihiga, seepärast kutsutakse Hiina valgeid teesid Silvery Tip. Valget teed töödeldakse kõige vähem ja sellepärast säilitab see neutsaalsuse.
Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.
Pungad on punakaspruunid ja kleepuvad, ümmargused või äraspidimunajad, lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised ja kaetud näärmetäppidega.
Pungumine - alamatel taimedel ja JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid loomadel, pärmseentel.
Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud rohkete külgpungadega, millest moodustuvad külgvõrsed või lehtede kimp.
Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas.
Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm).
Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist.
Pungumine - *pungrakkude teke Pärmistaadium, yeast-like - *pungrakkude tekke ja eksisteerimisega seotud staadium teatud seenerühmadel.
Pungumine – pärmseened 3. Rakise tükikesre abil – samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil
Pungas on niisamasugune täielik geenide komplekt nagu suures rakuski ja ta saab kasvada normaalse suurusega rakuks.
Pungade välispind on kaetud hõbedase helgiga udemelise kihiga, seepärast tähistab Hiina valget teed väljend silvery tip.
Tee
Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega.
Pungumine - järglane kasvab pungana pagaripärm, hüdra, mõned käsnad organismi küljes ning eraldub küpseks
Pungi - puhkpill, mängivad maotaltsutajad, kaks toru, üks on meloodia ja teine burdooni hoidmise jaoks.
Pungad tumepruuni - ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad.
Pung on 1,5…3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud.
Pungumine - Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk.
Pungad on ümarad, 0,1-0,2 cm pikad, 3-4 kaupa männastes, võrsest tugevasti eemalehoiduvad.
Pung on vartel või juurtel olevad moodustised, millest arenevad varred või varreharud.
Pungumine - paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast.
Pungas 2 - 3 mm pikad, munajassüstjad, paljad või veidi karvased, pruunikad, läikivad.
Pungumine - vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel
Pungumine - vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel.
Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused.
Pungad on munajaskoonilised, kusjuures ladvapung on külgpungadest suurem.
Pungad on kuni 1,5cm pikad, teravatipulised, hallikaspruunid, vaigused.
Pungad on ühe kokkukasvanud tanuja soomusega, asetsevad vahelduvalt.
Pung on pruun 27. Hall pähklipuu – tipus suur pung, ribiline.
Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega.
Pungad - Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist.
Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga.
Pungad piklik - koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta.
Pungasoomused on teravatipulised. Harilikust jugapuust külmakindlam.
Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel.
Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia
Pungad on peaaegu risti võrsega ja neid on rohkesti.
Pungi on instrument, mida mängivad maotaltsutajad.
Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes.
Pung kirburohi – risoom ka küllaltki hea maitsega.
Pungumine - alamatel taimedel ja jaguneb kaheks.
Pung - põisjalg – CYSTOPTERIS bulbifera
Pungad on terava tipuga, tugevalt vaigused.
Pungasoomused on terava tipuga ja hallikaspruunid.
Pungastamine - poogendiks on üks silm või pung
Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga
Pungad on väikesed, ovaalsed, rohelised.
Pungad on kaetud hõbedaste ebemetega.
Pungad on munajad, paljude soomustega.
Pungumine – pärmseened, hüdra, käsn.
Pungad on pisikesed, keera et näha!
Pungad – vaiguta, väga väikesed.
Pungad on oranžikaspruunid, suured
Pung - tõuveiste kehaehitus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun