Külmakahjustus
kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele
mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus,
verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab
ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine
jaotatakse sõltuvalt külmakahjustuse raskusastmest nelja järku. (Jänes 1975: 273)
I järku ehk punetuslikku külmumist iseloomustab kahjustunud naha kahvatus ja tundlikkuse
kadu- niinimetatud külmumise analgeetiline staadium (reaktsioonieelne staadium). See on
tingitud veresoonte spasmist. Madala temperatuuri toime lakkamisega algab külmunud
kehaosa taassoojenemine, mille puhul nahk muutub punetavaks ja valuliseks- niinimetatud
külmumise reaktiivne staadium. Punetuse teke on tingitud veresoonte spasmile järgnenud
veresoonte paralüütilisest laienemisest
annaabi.ee 
