muutu voolavaks. Kui temperatuur tõuseb üsna kõrgele, hakkavad kovalentsed sidemed katkema ja polümeer laguneb. Samalaadselt toimivad ka lahustid. Nii suur kolmemõõtmeline molekul ei saagi lahusesse minna. Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku neil jõudu. Polümeeri ruumala suureneb tublisti ja ta muutub pehmemaks, kuid ei lahustu. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. 11. Iseloomusta klaasplasti. Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester. 12
MMKK väärtusele ionogeensete ja mitteionogeensete PAA-de korral? 9. Milles avaldub seos PAA pindaktiivsuse ja mitsellimoodustumisvõime vahel? 10. Millist nähtust nimetatakse solubilisatsiooniks? Millest on see tingitud? Kus seda nähtust praktiliselt kasutatakse? 11. Millel põhineb PAA kasutamine disperssete süsteemide stabiliseerimisel? Milles seisneb PAA pesemisvõime? 12. Millised on polümeeride lahustumise iseärasused? Millist protsessi nimetatakse pundumiseks? Millistel juhtudel esineb polümeeri piiratud ja piiramatu pundumine? Pundumine on mingi materjali (puit jne) mõõtmete suurenemine vee vm vedeliku või niiskuse imendumise tõttu. Eristatakse piiratud ja piiramatut pundumist. Piiratud pundumise korral kulgeb pundumine teatud astmeni ja siis lakkab. Enamikul juhtudel läheb polümeer sel juhul üle tarde seisundisse. Piiratud pundumine esineb sellisel juhul, kui makromolekulide ahelate vahel on sillad, mis ei lase ahelatel
Sünereesi tõttu kaotavad paljud tooted (juust, marmelaad, sült, seep, zelee, karamell) oma kaubandusliku välimuse. Organismide rakud muutuvad vananemisel jäikadeks just sõnereesi tagajärjel. 30. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. Orgaaniliste ühendite geelidest võib vedeliku täielikult eraldada. Siis saame kuivatatud geeli ehk kserogeeli. Kserogeel võib vedeliku uuesti sisse imeda, mille tagajärjel geeli ruumala suureneb kümneid kordi.. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. Näiteks võib tuua ränihappe geeli. Kristallisatsioonigeelid tekivad tsemendi, kipsi või lubja kivinemisel. Geelide näited elust: kivisüsi, põlevkivi, turvas, puit, paber, riie, teravili, nahk, pinnas (muld, savi), keraamilised materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on
Sünerees lakkab, kui tarde struktuur on tihedaks muutunud ja suurem osa vedelikku on välja surutud. Sünereesi tõttu kaotavad paljud tooted (juust, marmelaad, sült, seep, zelee, karamell) oma kaubandusliku välimuse. Orgaaniliste ühendite geelidest võib vedeliku täielikult eraldada. Siis saame kuivatatud geeli ehk kserogeeli. Kserogeel võib vedeliku uuesti sisse imeda, mille tagajärjel geeli ruumala suureneb kümneid kordi.. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. 26. Koagulatsiooni ebakorrapärased read Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega elektrolüütide lisamisel
Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10- 12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine; pealtväetamine;keemiline umbrohutõrje;töötlemine retardandiga CCC;vihmutamine; umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine-vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran-damiseks on vaja
Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10-12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine; pealtväetamine;keemiline umbrohutõrje;töötlemine retardandiga CCC;vihmutamine; umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine- vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran-
Sünereesi tõttu kaotavad paljud tooted (juust, marmelaad, sült, seep, zelee, karamell) oma kaubandusliku välimuse. Organismide rakud muutuvad vananemisel jäikadeks just sõnereesi tagajärjel. Orgaaniliste ühendite geelidest võib vedeliku täielikult eraldada. Siis saame kuivatatud geeli ehk kserogeeli. Kserogeel võib vedeliku uuesti sisse imeda, mille tagajärjel geeli ruumala suureneb kümneid kordi.. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. Näiteks võib tuua ränihappe geeli. Kristallisatsioonigeelid tekivad tsemendi, kipsi või lubja kivinemisel. Geelide näited elust: kivisüsi, põlevkivi, turvas, puit, paber, riie, teravili, nahk, pinnas (muld, savi), keraamilised materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised
suhteliselt kaugel osakesest ja seega kergesti lõhutav. Seismisel need sidemed tugevnevad, segamisel või raputamisel nõrgenevad. Seismisel struktuur tugevneb, kuid tõmbub ka kokku. Selle tagajärjel surutakse struktuurist välja osa disp. keskkonnast ning tarde ruumala väheneb. See ongi sünerees. Seetõttu tõmbub ka juust kokku. Kserogeel ja pundumine Kui ülalpool meetodil kuivatada geel täielikult, saame kuivanud kserogeel. Sellel geelil säilib vettimav võime. Seda nimetatakse pundumiseks. N: puu pundub. Kristallisatsioonilised geelid Kristallisatsioonilised geelid tekivad väljasadenemise käigus enamasti. Need on väga laialt levinud. Geeli all võib mõelda väga mitmesuguseid struktuure. N: nahk, puit, kivimid. Kõik nad on kihilised, sest nad on moodustunud sadenemise (kristalliseerumis) tagajärjel Kolloidkeemia Kristian Leite 2012
annaabi.ee 
