1.3 Lauanõud Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust, plastmassist ja paberistki. Nõud peavad olema hügieenilised, vastupidavad, õige suurusega ja ühes stiilis (samast sarjast) ning sobima masinpesuks. Nõud peavad vastama serveerimisviisidele ja neid peab olema mugav käsitseda. Lauanõude esmakordsel hankimisel tuleb veenduda, et neid on võimalik hiljem juurde saada. Lauanõu nimetus, näiteks lihavaagen, punaveiniklaas või magustoiduvaas ei tähenda üksnes nimetusest tulenevat otstarvet, vaid neid võib kasutada ka muude roogade ja jookide serveerimiseks. Tipprestoranid kasutavad firmamärgiga nõusid, mida valmis tatakse eritellimusel. Portselannõud, fajanss ja keraamilised nõud valmistatakse savist ning põletatakse seejärel kõrgel temperatuuril. Muster ja firmamärgid kantakse nõudele enne põletamist. Portselan ja fajanss on peenkeraamika tooted. Restorani sööma
Sealt ka meie aroomi- ning maitsete tajuvuse erinevus. Tehke lihtne katse. Võtke mõni korralik puna- või valge vein ning proovige seda 3-4st erinevast klaasitüübist... Igas klaasis on veini aroom ning ka maitse erinev - nagu oleks tegemist erinevate veinidega. Bordeaux’ klaas toob rohkem esile aroomibuketti ning happesust, burgundia klaas samas veini kreemust ning alandab happesust. “Legend” räägib, et valgel veinil peab olema valge veini klaas (veidi väiksem) ning punasel punaveiniklaas (veidi suurem). See “müüt” on rohkem kinni praktilisuses. Punavein nõuab klaasis rohkem vaba õhuruumi, et aroominüansid paremini esile tuleksid. Tavaliselt täidetakse klaasist veiniga ca 1/3. Kui nüüd valada punaveini valge veini klaasi, siis 1/3 valge veini klaasis tähendaks ju ainult tilka. Kuid valge vein on suurtest punaveiniklaasidest suurepärane ning ka klaas vajab vähem uuesti täitmist. 19 Mõnedsoovitused:
annaabi.ee 
