1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem. Need erinevused, millele veidi hiljem lisandusid teised probleemid, tegid
01 saavutati esimene võit. Soomusrong nr 1 - Aegviidu võeti tagasi. Ööl vastu 7ndat tõmbuti tagasi Jäneda raudteejaamani. Punaarmee kaotas 5 suurtükki 19st. Eesti RV sai need endale. Korraldus minna järgmisel hommikul üldpealetungile. Kesk-Eestis jaan alguses olukord veidi ebakindlam. 3.01 Järva-Jaanist löödi välja ratsapolk 4-5.01 Paide olukord väga ebakindel. 6.01 õhtuks olid kõik PA rünnakud tõrjutud ja veidi ka edasi tungitud. Põltsamaa-Jõgeva rindelõik Punasoomlased: eesmärgiks vallutada Põltsamaa ning lõigata läbi Tln-Vilj raudtee. Põltsamaa kaitseks 2. jalaväepolk, mis oli Tartu lahinguta ära andnud. Võtsid positisoonid sisse Aidu küla alla. PA teostas kolm suuremat pealetungi. 27.12 lahingu kaotasid mõlemad. Punasoomlased tõmbusid tagasi, eestlased olid lahingust väsinud ja jätsid ka Aidu maha. Juhuse tahtel sai selle hommikul endale 2. jalaväepolk. 2.01 lahing samuti viiki. RV positsioonidelt ei lahkunud 4
annaabi.ee 
