kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli väike püstkrae ning selle alläär, varrukasuud ja püstkrae servad olid kaunisatud punasest maagelõngast koekirjaga. Särki kandsid mehed vöötatult pükste peal. Abielumeestel oli vöö sõlm paremal, poissmeestel vasakul pool. Püksid olid linasest või takusest riidest, 19. sajandi esimesel poolel valged, teisel poolel enamasti kas sinise-valge- või sinise-valge- punasetriibulised. 19. sajandi esimesel poolel kandsid setu mehed Haanja meistrite valmistatud viltkübaraid, hiljem poekaubana moodi tulnud pealt laieneva rummuga kaape. Talvel kanti nelja kõrvaga lontmütse. 19. sajandi algul kandsid mehed valgeid pikk-kuubi, mis olid kanditud seemisnahaga. 19. sajandi teisel poolel hakkas kergema kuue aset täitma põlvini ulatuv poolsärk, mis tehti mahamurtava kraega ja kaunistati musta sametäärisega. 19
meenutada toimunut, läks ristteele kvartali sügavuses, lootes kohata taas toda naist (Laurat), leidis kollase, siniste ruutudega jope, mille Theo kaaslane ehk vedurijuht oli purjus olekus suutnud ära kaotada (varastatud jope), jõudis lõpuks välja Laura korterini, kedagi polnud kodus TALV - August Kask jalutas linnast välja, märkas imelikku asja, keset lagendikku tungisid maa sees välja 3 toru, valge- ja punasetriibulised, leidis kollase jopi siniste ruutudega, pani leitu endale selga, lahkus selles, talle meeldis valge värv ja kuna oli talv oli kõik samuti ümberringi valge, meenutas lapsepõlve, kuis ta ema oli jõuluvana mänginud - Maurer arutles galaktikast, mõtles ka raadiote üle, kujutles selles elamist, nägi liiklusõnnetust, püüdis vältida kõike, mis teda kurvaks tegi - Eero üritas endiselt meenutada mälulüngaööd, tunnistas endale, et on armunud
Suurimad puuviljatootjad on Brasiilia, India, USA, Hiina ja Itaalia. 6.1. Seemneviljalised puuviljad Õunad on meie vabariigi puuviljatoodangus esikohal. Nad sisaldavad keskmiselt 10% suhkruid, 0,7% happeid, 0,4% mineraalaineid, 0,5% lämmastikühendeid, kiud-, park- ja pektiinaineid, 85% vett, peaaegu kõiki tähtsamaid vitamiine, sh. 16...26 mg C- vitamiini 100g kohta. Õunasordid liigitatakse värvuse järgi 4 rühma: A punaseviljalised, B ebaühtlase kattevärviga, C punasetriibulised ja -laigulised, D ühtlase heleda kattevärviga (kollakad, valged, rohekad). Kvaliteedilt peavad õunad olema vigastusteta, puhtad, liigse pinnaniiskuseta, võõra lõhna ja maitseta, kahjuritest ja haigustest rikkumata. Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes
annaabi.ee 
