"punaseksnutetud" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Paari tunni päast tuli ta sealt sõameestega, vangide ja saagikoormatega tagasi. Vangid ja üe jao saagist läitas ta üema käuandja vüst Mstislavski käte, teise jaotas ta oma meeste vahel äa. Enesele ei võnud ta kõgest kloostri varandusest muud kui üeainsa tüi, aga see oli ka kõgist kõge parem, sest see oli --Agnes. Meie ei tea, mis vaheajal isa ja türe vahel läi oli rä agitud. Kui Gabriel neid lõna ajal vaatama 432 läs, istus Agnes punaseksnutetud silmadega isa haigevoodi ees. Vana rü utel oli täel mõstusel, aga tema näle oli läenev surm juba oma kohutava varju heitnud. Viimase jõga sirutas, surija Gabrielile kä vastu ja pü udis lahkesti naeratada. «Ma täan teid, vüst Sagorski, selle rõ omu eest, et Agnese siia tõte,» üles ta nõga, vaevalt kuuldava hä alega. «Ma tean kõk ja olen kõgega rahul. Agnes on hea laps, ta annab mulle mu valjuse andeks ja kahetseb mind pealekauba. Ma võn nü ud rahuliku süamega surra.»