esineda nudisid - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim piimatõug Soomes - Värvuselt punasekirjud, hea tervis - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või punasekirjud, suurte sarvedega - Taani punane TP Eesti holstein EHF - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast - tüüpiline kuiva konstitutsiooniga piimaveis - kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg - Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel.
(verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, šviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärširi tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika šviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass.
Võib olla aastaringselt karjamaal, külmakarmatud Sobib ristamiseks Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlane 32. Eesti piimaveisetõud eesti maatõug, eesti punane, eesti holstein Eesti maatõug Ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega Vähenõudlik ja haigustele vastupidav Väikekasvuline 250300 kg Väikese piimatoodanguga 1000 kg Põhiliseks aretuskomponendiks läänesoome tõug, kuid on ka kasutatud dzörsi tõugu ja punasekirjut holsteini Värvus varieerub helebeezist punaseni Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus Kuulub hävimisohus olevate tõugude nimekirja Aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts Eesti punane Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga Taani punane tõug suurendas piimajõudlusnäitajaid; suurenes ka kehamass Kehaehituses eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad Kõrge piima rasva ja valgusisaldus
(verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piima rasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika sviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass
PUNASED VEISETÕUD Punast värvi piimatõuge pole maailmas palju, rohkem on punasekirjuid. Oma tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude tõugude aretuses, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punase tõu juures. Väikesearvuline angli tõug on samaväärselt aretuskomponendiks paljude tõugude juures. Punaste tõugude hulka loetakse tegelikult punasekirjud tõud nagu rootsi ja norra punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina, eriti viimasel ajal kasutatakse küll. EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele
all. 14. Maailma punased veisetõud Ainult punaseid piimaveisetõuge pole palju, rohkem on punasekirjusid. Kõige arvukam on N.Liidu aladel levinud punane stepitõug. Tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude teiste tõugude kujundamisel, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punasel tõul. Tõugude hulka loetakse ka punasekirjud tõud: norra ja rootsi punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina kasutatakse. Angli tõug Põhja-Saksamaal levinud tõug. 19.saj kasutati kohaliku tõu parandajana. Pole suure kasvuline, kuid hea kohaneja. Küllalt kaua aretati väikese mõju all või sõltumatult. Lehamd olid hea tervise ja sigivuse, pika eluea, hästi kürge rasva- ja valgusisaldus. Piimatoodang polnud kõrge(5000kg). Taani punane tõug tuntuimaid punaseid tõuge maailmas. Kujunes välja Füüni saarel
annaabi.ee 
