kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid) EPK aretuskomponedid - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist Saksmaalt - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses kasutatavad ka tänapäeval. - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad " jahumokad" - Punasekirju holstein RH - Kanadast, USA-st - parandab udaraid ja suurendab väljalüpsi - Norra punane NRF - punased või punasekirjud, võib esineda nudisid - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim piimatõug Soomes - Värvuselt punasekirjud, hea tervis - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või punasekirjud, suurte sarvedega - Taani punane TP Eesti holstein EHF - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu.
putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. 1.1 Sugulased
emaslinnud <10000 isaslinnud <1000 eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, eesti maatõugu veis ja eesti vutt.Tõugude klassifikatsioon-ühte liiki kuuluvate loomade popultsioon,kellel on sarnane välimik,põlvnemine ja maj. Kasulikud om. Ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang-
suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine
EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene Tõug - EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542,6 10558,3 3,72 3,37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip EHF 1 617,3 8803,9 4,26 3,71 esimene Rasv_% - rasvasisaldus, %
liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; PIIMATÕUD *EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug). Kuna hakati kasutama USAst imporditud Holsteini tõu spermat, siis kannab nüüd nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem. *EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust. LIHATÕUD *HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN-ANGUS-aretatud Ida-Šotimaal *GALLOWAY-aretatud Šotimaal *LIMUSIIN-aretatud Lõuna-Prantsusmaal *ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia SIMMENTAL-Šveits KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR
EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Tõug - EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3.52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565.5 9419.2 3.41 3.63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542.6 10558.3 3.72 3.37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599.5 9806.6 3.55 3.39 kõrgem EHF 1 600.1 10152.1 3.65 3.00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630.3 9232.4 3.84 3.19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556.2 11892.5 3.61 3.56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsiperio EHF 1 617.3 8803.9 4.26 3.71 esimene Rasv_% - rasvasisaldus, % EHF 1 585.9 11231.4 4.08 3
isend aga uhesugused alleelid. Isendit, kelle teatud geenilookuses on ainult retsessiivsed geenid (aa, bb, jne) nimetatakse homosugootseks retsessiivseks ning isendit kellel on geenilookuses ainult dominantsed geenid (AA, BB, CC jne.) nimetatakse homosugootseks dominantseks. Monohubriidne ristamine Ristamist, kus jalgitakse ainult uhe alleelipaari parandumist, nimetatakse monohubriidseks. Monohubriidse ristamise naitena voib tuua homosugootse mustakirju ja homosugootse punasekirju veise ristamise. mustakirju punasekirju P BB r bb gameedid B,B b,b F1 4Bb mustakirjud Bb r Bb gameedid B,b B,b F2 = BB 2Bb bb mustakirjud mustakirjud punasekirju Genotuubiline lahknemissuhe -1/4 BB : 2/4 Bb : 1/4 bb. Fenotuubiline lahknemissuhe on 3:1. Kuna homosugootsed isendid moodustavad ainult uht tuupi sugurakke (B boi b), siis on esimese polvkonna hubriidid koik uhesuguse genotuubiga heterosugootsed (Bb). Seega
aga ühesugused alleelid. Isendit, kelle teatud geenilookuses on ainult retsessiivsed geenid (aa, bb, jne) nimetatakse homosügootseks retsessiivseks ning isendit kellel on geenilookuses ainult dominantsed geenid (AA, BB, CC jne.) nimetatakse homosügootseks dominantseks. Monohübriidne ristamine Ristamist, kus jälgitakse ainult ühe alleelipaari pärandumist, nimetatakse monohübriidseks. Monohübriidse ristamise näitena võib tuua homosügootse mustakirju ja homosügootse punasekirju veise ristamise. mustakirju punasekirju P BB r bb gameedid B,B b,b F1 4Bb mustakirjud Bb r Bb
Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste
põstitatud nõuetele. Alustatakse uue tõu loomist. 5. Veisetõugude klassifikatsioon Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud. 6. Piima- ja lihatõud Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin, 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv Areng keha diferentseerumine ja kujunemine keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Arengon organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Kasv looma
· Feodalismiperioodil naturaalmajapidamise tingimustes aretati Euroopas vaid 3 põllumajandusloomatõugu, siis areneva kapitalismi perioodil aretati 50 aasta jooksul 50 uut tõugu. Sotsialismiperioodil on Nõukogude Liidus 40 aastaga kujundatud 48 uut põllumajandusloomatõugu 76. maailma tähtsamad veisetõud Maailmas loetletakse ca 550 veisetõugu. 1. Piimatõud Holsteinid Ameerikas ja Euroopas, taani punane, rootsi punasekirju, äärsir, angli, EPK, EHF, EK jt. 2. Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali, sviits ja mitmed punasekirjud tõud Euroopas, sorthorn 3. Lihatõud Hereford, aberdiin-angus, sarolee, limusiin, belgia sini-valge, hele akviteen jpt 4. Tööveised Ukraina ja ungari hall stepiveis. · Veisetõugude arvukust suurendavad seebutõud või seebu ja koduveise hübridiseerimisel saadud tõud
75. Tõu kujunemine Iga tõug on pidevas muutumises, on kujunemise periood, õitseaeg ja hääbumise aeg. Aeg-ajalt tekib vajadus uute tõugude järele. uue tõu loomine küllalt kulukas. enamasti kujundatakse hääbuv tõug ümber teiste tõugude abil. Aretustöö peamiseks eesmärgiks on : olemasolevate tõugude täiustamine ja uute tõugude loomine. 76. Maailma tähtsamad veisetõud piimatõud- holsteinid ameerikas ja euroopas; taani punane; rootsi punasekirju; äärsir; angli; kombineeritud jõudlusega tõud- simmentali; sviitsi; ja mitmed punasekirjud tõud euroopas Lihatõud- hereford;aberdiin-angus;sarolee;limusiin;belgia sini-valge; hele akviteen tööveised- ukraina ja ungari hall stepiveis. subtroopikas ja troopikas seebud ning seebu ja koduveise hübriidid. 77. Eesti holsteini tõug tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901 astutati liivimaa hollandi-friisikarja kasvatajate ühing
aborigeense karjaga ning ristanditest on kujundatud uus hollandi ja aborigeense karja vahepeal paiknev tõug, mida on püütud kujundada selliseks, et tema jõudlusvõime oleks võrreldav hollandi tõu jõudlusvõimega ja kliimaga kohanemine oleks lähedane aborigeensele karjale. Hollandi tõug (nim. ka holsten-friisi, holsteni ja friisi tõuks) koos eelnimetatud sugulastõugudega on kõige levinum piimaveisetõug maailmas. Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a. On saadud hollandi tõu vältaval ristamisel eesti aborigeense karjaga. Iseloomulikud on 2 heledat vööti mustal põhjal - üks ületab selja turja, teine ristluu piirkonnas. Kõhualune, jalad ja udar on valged. Loomad on kompaktse kehaehitusega, lehmad
10 VEISEKASVATUS Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti Holsteini tõug Punasekirju holstein Eesti punane tõug Eesti maatõug Pruun sviits Dzörsi tõug 11 VEISEKASVATUS mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime eesti holstein.
1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, šviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärširi tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika šviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass. Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/3 veiste üldarvust. Põhiliselt on see tõug levinud Lõuna- Eestis ja saartel. 2013. aasta jõudluskontrolli andmetel moodustas eesti punane tõug 20% aastalehmade üldarvust.
Tõug oli kuni 1980ndate aastateni hollandi mustakirju tõu mõju all. 14. Maailma punased veisetõud Ainult punaseid piimaveisetõuge pole palju, rohkem on punasekirjusid. Kõige arvukam on N.Liidu aladel levinud punane stepitõug. Tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude teiste tõugude kujundamisel, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punasel tõul. Tõugude hulka loetakse ka punasekirjud tõud: norra ja rootsi punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina kasutatakse. Angli tõug Põhja-Saksamaal levinud tõug. 19.saj kasutati kohaliku tõu parandajana. Pole suure kasvuline, kuid hea kohaneja. Küllalt kaua aretati väikese mõju all või sõltumatult. Lehamd olid hea tervise ja sigivuse, pika eluea, hästi kürge rasva- ja valgusisaldus. Piimatoodang polnud kõrge(5000kg). Taani punane tõug tuntuimaid punaseid tõuge maailmas
1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika sviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on rippudar, pikad ja jämedad nisad ning väikesevõitu kehamass. Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/4 veiste üldarvust. EESTI MAATÕUG (maakari) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad.
annaabi.ee 
