Inimese mitmekesisus
must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased.
1.1 Nahavärvus
Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja
tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks- valged
(kahvanäod), mustad, kollased, punased (punanahad).
1.2 Juuksevärvus
See tunnus on üldiselt kooskõlas nahavärvusega, kui mitte alati. Euroopas võib leida väga
heledanahalisi inimesi, kes on kas pruuni-, musta- või punasejuukselised. Karvade värvus ei
lange ka alati täpselt kokku juuksevärviga. Ühiskonnas on palju mustajuukselisi. Euroopast
pärinavad heleda juukselised. Blondi, brüneti ja punapea mõiste on algselt pärit Euroopast.
Punapäid on kõige rohkem Euroopas. Blonde on umbes 2% ühiskonnast. Juuksevärv muutub
vastaval vanusele.
1.3 Silmavärvus
Selle tunnuse all mõistetakse silma vikerkesta (iirise) tegelikku või näivat värvust. Silmavärv
tuleb geenidest
annaabi.ee 
