juhtumitega, keskendus ka Lautrec oma modelli loomusele, nähes temas ohvrit, keda muserdavad olukorrad, mille üle tal ei ole mingit voli. Kui Degas' pesunaisi näidatakse harilikult töö juures pesemas triikimas -, siis Lautrec pakub vaatamiseks naist, kes on kokkuvarisemise äärel. Kõik Carmenist tehtud portreed väljendavad melanhooliat, mis avaldub äärmiselt kurnatud poosis, roidunud kehas ja langetatud peas. Silmi näidatakse meile harva; need jäävad punakasblondi otsmikutuka varju, nagu peaks osa naise loomusest jääma meie pilgust rüvetamata. Teisel Carmenit kujutaval maalil näitab ta teda vastu triikimislauda toetavana, nagu püüaks naine masserida oma ristluukohta. Carmenil oli Henriga salajane suhe, sest too palkas teda kogu 1886.aasta jooksul, kuni intsidendini, mis naise võlu ära rikkus Carmeni juuksed olid kogu aeg värvitud ja nende välja kasvades oli pruunide juustega modell Henri sõnul kaotanud kogu oma veetluse.
austust kellegi vastu peale Pablo Picasso ja Max Jacobi. Tormilise suhte ajal Beatrice'iga muutus Modigliani elu veelgi pöörasemaks. Sellest, kuidas ta koos oma sõprade Maurice Utrillo ja Chaïm Soutine'iga tarvitas alkoholi ja oopiumi. Armusuhte ajal oli Beatrice Modigliani eelistatuim modell. Tema maale naisest ei saa aga lugeda meelitavateks, pigem vastupidi ta nägu oli ümar, huuled lõhkised ja koledad ning silmad väikesed ja tühjad. Naine oli päriselus pikk ja sihvakas punakasblondi peaga ning alati väga elegantselt riides, kuid alati oli tema riietuses midagi veidrar: kas siis röögatu kübar või käevangus kõikuv korv, milles oli elav part. Aastal 1915 kolis Modigliani koos Beatrice Hastingsiga Rue Norvaine'ile Montmartre'i künkal ja portreteeris Pablo Picassot. Aastal 1916 portreteeris ta veel kuulsaid inimesi, sealhulgas oma sõpra Jacques Lipchitzit ja Chaïm Soutine'i. Viimasega olid Modiglianil väga
annaabi.ee 
