3 Toitumine Punahirv sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib süüa ka kõrrelisi, kanarbikku ja okaspuuvõrseid. Punahirvede püük Punahirv on eelkõige oma ilusate sarvede tõttu väga hinnatud jahiloom. Punahirvele on lubatud pidada peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahti ja jahikoeraga, aga mitte hagijaga, 1. septembrist 30. septembrini. 2004. a loendati RMK jahimajandites 200 hirve, millest kütiti 20 isendit. Jahihooajal
maapinnalt toitu kätte, siis ta oksatoitu eriti ei söö. Tema lemmikuteks on paakspuu ja kadakas, mustikas, pohl, seened, kanarbik ja rohukõrred. Hirved on erakordselt hea nägemise ja kuulmisega ning seetõttu on nii fotograafidel kui ka jahimeestel neid raske tabada. Nõukogude aja lõpus hoogustunud sarvetrofeede küttimine on vaibunud ning sellega tegeletakse mõistlikkuse piirides. Ka kena foto hirvepullist on omaette trofee.1 1 T. Lepik, Euroopa punahirvele Hiiumaal meeldib. -Eesti Jahimees 2007, nr11, lk 601-612. 5 2.2. Põdrapere Juba 2005. aasta jahihooajal kogutud andmed viitasid muutustele seni vaid tõusuteel olnud põdrapopulatsioonis - ilmnes mitmete viljakuse näitajate langus. 19% analüüsitavast materjalis jääb teadmata looma vanus, kuna pole võetud alalõualuud. Tuleb