Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb
cm sügavusele maapinda. Ajastatud doosiga süsteeme kasutatakse tavaliselt pinnapealsete süsteemidega. Ajastatud doosiga süsteem vajab pumpa. Pumba kamber on tavaliselt ühe päeva veekasutuse ruumalaga võrdne. Kuna heitvett saab talletada, siis käitlemine võib toimida ka juhuti, mitte ajaliselt või juhtudel, kui heitvett on kogunenud mingi teatud maht. See võimaldab imbväljakul vahepeal puhata. Pumbakamber saab vett talletada ka juhtudel , kui on voolukatkestus või pumbarike. MADALSURVE JAOTUS (Low Pressure Distribution) Süsteemi toimimine on sarnane tavapärasele maasisesele süsteemine, kuid siiski on mõned erinevused. Üheks oluliseks erinevuseks on viis, kuidad heitvesi jaotub läbi hajutamissüsteemi. Ei toetuta gravitatsioonile madalsurve jaotus on loodud selleks, et tagada heitvee ühtlane jaotumine imbväljakul. Heitvesi suunatakse kogumiskambrisse, kus asub
[8] Õlimahuti [9] Pumba sisselaskeklapp [10] Ühendusmuhv, mis koos pumbavarda ja sisse/väljalaskeklappidega moodustab pumba [11] Pumbakamber Nivomat amortisaatorite ehitus [12] Pumba väljalaskeklapp 17 2.4.5. Reguleeritavad amortisaatorid Sellesse gruppi kuuluvad kõik amortisaatorid, mille summutusjõudu saab klient või paigaldaja ise muuta. Seda saab teha mitmel viisil olenevalt amortisaatori tehnoloogiast, ent kõik nad töötavad ühel põhimõttel: reguleeritakse õli voolu läbi klappide (peamiselt
..0,95. 88) Betooni ja mördipumbad Betooni ja mördipumpasid kasutatakse betoonide ja segude teisalduseks paigalduskohta. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele Betooni- ja mördipumpade skeemid: a - kolbpump, b - ujuklappidega diafragmapump; 1 - väntvõll, 2 - keps, 3 kolb, 4 - erguti labad, 5 - segisti labad, 6 - punker, 7 - imiklapp, 8 - suruklapp, 9 - betoonijuhe, 10 - sisselaskepõlvis, 11 - pumbakamber, 12 - kummidiafragma, 13 - õhukuppel, 14 - kaitseklapp, 15 - töövedelikuga vahekamber Rakendatakse ühe- ja kahesilindrilisi pumpasid tootlikkusega 5...40 m3/h. Betoonijuhe koostatakse kuni 3 m pikkustest ja 380 mm läbimõõduga õmblusteta terastorudest ning selles teisaldatakse plastset betoonisegu, mille katsekoonuse vajumine on 4..12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm. Ühesilindrilise betoonipumba (joon. 118 a) segupunker 6 täidetakse valmisseguga, mida