kuna iseloomulike neuroloogiliste sümptoomide puudumise tõttu. Tavalist migreeni tuleb eristada eelkõige pingepeavalust. Viimase korral on valu iseloomulikult suruv või pigistav, kestab päevi või nädalaid, enamikul juhtudel puudub ka iiveldus ja oksendamine. Migreeni puhul algab peavalu sagedamini öösel või kohe pärast ärkamist. Vahel äratab peavalu inimesi, kuid enamasti ärkab ta tavalisel ajal koos peavaluga. Järgneva paari tunni jooksul suureneb see pidevaks pulseerivaks valuks, mis haarab ühe või mõlema pea pooled. Valu suurendab pea liigutamine, sigarettide lõhn, igasugune heli. Puudub isu, patsient tahab täielikku rahu. Enamikul kaasneb valule iiveldus ja oksendamine, osal kõhulahtisus ja polüuuria (suurenenud uriinieritus). Hoog kestab tavaliselt mõned tunnid kuni ööpäev, mille ajal paljud on töövõimetud. Osal haigetest eelnevad mõne tunni kestel tavalise migreeni hoole
lakkamist. Jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist. Koormuse liigid Olenevalt jõumõjumise kiirusest liigitatakse tugevused: 1) staatilised tugevused 2) dünaamilised tugevused a) jõud kasvab aeglaselt, iseloomusab staatilist tugevust. b) jõu momentaalne suurendamine maksimumini momentaalselt, seda iseloomustab dünaaminiline tugevus. c) Jõumuutumist nullist maksimumini nim pulseerivaks koormuseks d) Kui jõud pulseerub positiivses sunnas(tõmbleb) siis on ta eba sümeetriline. Nim sümeetrliliseks pulsaksiooniks Vastavalt koormuse mõjudele liigitatakse tugevused: 1) staatiliseks 2) dünaamiliseks(löögiline, pulseeriv ja vibreerib) Staatilised tugevused ja nende määramine Vastavalt jõumõjuvuse suunale liigitatakse tugevused: Surve tugevus Rsm Rm Väände tugevus Rvm Lõike tugevus T Painde tugevus Rpm Tõmbetugevus
EMJ suuruse ja suuna määrab ainuüksi vootiheduse B väärtus pooluste ja ankru vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu
Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule
vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks
suundas. Pn siiret saab difuteerimise alusel. 41. Pooljuhtdioodid. Aladusdioodid: parameetrid, pinge-voolu tunnusjoon Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe väljega pooljuhtseadis. Ehitus:kujundatud pn-siire varustatakse kahe väljega ja elektroodidega ning paigutatakse hermeetilisse kesta, mis kaitseb teda niiskuse eest. Alaldusdiood on ettenähtud madalasagedusliku vahelduvvoolu muundamiseks pulseerivaks alalsivooluks. Kasutatakse peamiselt ränipinddioode. Valmistatakse kahest dioodist koosnevaid komplekte, ühesuguste näitajatega jadalülituses dioodidest alaldustulpi ja erinevate skeemide järgi ühendatud dioodidest alaldusplokke. Parameetrid: suurim lubatud alalisvool (IFmax on pärivoolu suurim keskväärtus; suurim lubatav alalisvastupinge URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42
EMJ suuruse ja suuna määrab ainuüksi vootiheduse B väärtus pooluste ja ankru vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab
magnetring) magnetvoog, mille tugevus ja suund muutuvad kooskõlas primaarvooluvoolu hetkväärtuse muutumisega. Magnetvoog aheldudes sekundaarmähistega, indutseerib nendes vastavalt muutliku suuna ja tugevusega elektromotoorjõu. Suletud sekundaarringi korral indutseeritakse selles vahelduvvool. 58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust?
laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Päikesepatareid, mis muudavad valgusenergiat elektrienergiaks, sisaldavad samuti p-n-siirdeid. Siirde alas neelduvad footonid tekitavad neis elektron-auk-paare, mis tõkkekihi elektriväljas lahknevad. Elektronid suunduvad n-osasse ja augud p-piirkonda. Pooljuhitüki n- ja p-osa vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana. 11
Peale selle on tarvis tagada mitme türistori samaaegne avanemine ja sulgumine, et üksik türistor ei peaks taluma kogu ahela pinget või voolu. Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1.
siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja gene- reerimiseks. Signaaliks nimetatakse elektroonikas kindlaviisiliselt (enamasti perioodili- selt) muutuvat pinget, kusjuures need muutused kannavad reeglina endas mingit infot. Nüüdiselektroonika põhielement on kiip ehk terviklülitus, milles mõne ruutsentimeetri suurusele pooljuhiplaadikesele on koondatud tuhandeid ja isegi miljoneid üliväikesi
annaabi.ee 
