eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima. Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks: miriidid (pikk pulseerimisperiood, aga heleduse muutus suhteliselt suur) ja kääbustsefeiidid (pulseerimisperiood kiire, heleduse muutus väike). Eruptiivsed tähed jaotatakse liikidesse selle järgi, kui suur on heleduse muutus (plahvatuse või purske võimsus). Kõige väiksema heleduse muutusega eruptiivseid tähti nimetatakse sähvatusmuutlikeks (heleduse muutus põhjustatud Päikese loidetega sarnaste pursete tõttu). Kõige rohkem muutub heledus noovadel.
hetkel, kui e i = 0 e nn neutraaljoonel NJ, siis kui ankrumähise tasapind on risti magnetvälja v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ). Tekkinud pulseeriv alalispinge on kaugel ideaalsest alalispingest. Genereeritud alalispinge pulseerib nullist kuni emj amplituudväärtuseni e m , kusjuures pulsatsioonisagedus võrdub kahekordse ankru pöörlemissagedusega w . Meenutame, et ankru pöörlemisperiood T = 2p / w , seega pulseerimisperiood võrdub T / 2 . Pulsatsiooni vähendamiseks ankrumähis sektsioneeritakse. Sektsioon koosneb tavaliselt mitmest järjestikkusest keerust (w) ja ühendatakse kindlas korras kollektori lestadega. Sektsioonide küljed paigutatakse uuretesse kahe kihina moodustub kahekihiline mähis. Üks sektsiooni külgedest paikneb ühe uurde ülemises kihis, teine külg teise uurde alumises kihis. Mitmekihilisus võimaldab saada suuremat voolu.
annaabi.ee 
